Riikliku järelevalve käigus kontrolliti, kas lastevedu teostatakse maksimaalselt turvaliselt ning kas see on kooskõlas kõigi seadusest tulenevate nõuetega. Fookuses olid bussijuhtide pädevus, töö- ja puhkeaja nõuete täitmine, sõidukite tehniline seisukord ning sõitjateveoks nõutav dokumentatsioon. Taoliste kontrollide üldine eesmärk on suurendada teadlikkust ja tagada, et lastevedu toimuks turvaliselt ning kooskõlas kehtivate standarditega.
Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitson sõnas, et lapsed on liikluses üldjuhul kõige haavatavamad ja sõltuvad pea täielikult täiskasvanute poolt tehtud ohutusotsustest. „Seetõttu ei ole juhuvedude kontrollid vormitäide, vaid vajalik samm, et iga sõit toimuks turvaliselt, nii sõiduki, juhi kui ka dokumentatsiooni mõttes,“ lisas ta.
Eelmisel nädalal kontrolliti Häädemeeste vallas 25 bussi, millest kaheksa vastasid nõuetele täielikult ning 17-l tuvastati vähemalt üks rikkumine. Võrdluseks kontrolliti 2024. aastal samas kohas 42 bussi ning rikkumisi tuvastati 19 bussil. See tähendab, et kontrollitud busse oli tänavu peaaegu poole vähem, kuid rikkumistega busside arv jäi sisuliselt samale tasemele.
Tulemuste võrdlemisel tuleb arvestada ka kontrollide erinevat korraldust: 2024. aastal tegi Transpordiamet kontrolle ilma politseita, mistõttu busse seest ei kontrollitud ning osa rikkumisi (nt turvavöödega, ABS-süsteemiga, töö- ja puhkeajaga, tulekustutitega) ei olnud võimalik tuvastada või ei jõutud neid samas mahus kontrollida. Möödunud nädalal tegi Transpordiamet lisaks ühiskontrollile ka lisakontrolli – kui ka sel korral oleks politsei olnud kohal, oleks võinud ilmneda täiendavaid rikkumisi.
„Bussijuhtidelt eeldame professionaalsust igas olukorras, kuid lapsi vedavate busside puhul on vastutus eriti suur. Lapsed ei saa ise hinnata riske ega teha ohutusega seotud otsuseid, mistõttu lasub kogu hoolsuskohustus juhil. Politsei osaleb kontrollides just selleks, et ennetada ohtlikke olukordi ja tagada nii laste kui ka kõigi teiste liiklejate turvalisus,“ rääkis Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna liiklusgrupi juht Siiri Univer.
Kontrollide käigus tuvastati tõsisemaid rikkumisi, mis olid seotud tehnonõuete täitmata jätmisega, liikluskindlustuse puudumisega ning töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisega. Kõige sagedamini esines aga probleem lasterühma märkidega – need puudusid, olid toonklaasi taga nähtamatud või ei vastanud nõuetele, sealhulgas mõõtmete, kujutise ja valguse peegeldumise osas. Lasterühma märkide selge nähtavus ja nõuetele vastavus aitab suurendada teiste liiklejate tähelepanelikkust ning vähendab liiklusõnnetuste riski.
„On kurb näha, kui raskesti jõuab vedajate ja bussijuhtideni teadmine, et lasterühma märgid ei ole puhtalt formaalsus. See on miinimum, mida saame koos ohutulede kasutamisega teha, et anda teistele liiklejatele selge signaal: siin on lapsed ja palun olge tähelepanelikumad,“ lisas Tiitson.
Lisaks lasterühma märkidele ilmnesid mitmel bussil puudused tulekustutitega – näiteks ei olnud juba 2018. aastast nende töökorras olekut kontrollitud või oli ligipääs kustutile raskendatud, üksikjuhtudel puudusid ka klaasipurustushaamrid. Probleeme esines ka turvavööde tehnilises seisukorras – turvavööd ei tulnud välja või ei tõmbunud tagasi ning narmendasid. Eraldi tuvastati sõidumeeriku kasutamisega seotud rikkumisi ning üks töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine varasema perioodi kohta. Ühel bussil põles armatuurlaual ABS-hoiatustuli, mis oli teibiga kaetud, see sõiduk suunati erakorralisele ülevaatusele. Samuti tuvastati üksikjuhtumid, kus puudus vedaja nimi, ei olnud esitada töölepingut ning ühel sõidukil puudus liikluskindlustus.
Transpordiamet jätkab koostöös politseiga juhuvedudega tegelevate busside järelevalvet ning kutsub kõiki vedajaid üles pöörama suuremat tähelepanu nõuete täitmisele, et ühiselt panustada liiklusohutusse ja tagada, et laste sõidud oleksid turvalised igas Eesti piirkonnas.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (21)