Kliimaministeerium plaanib 10 aastaga tõsta turba kaevandamise tasu enam kui kolmekordseks. Kui turbatootjad kardavad konkurentsivõime kadu, siis ministeeriumi hinnangul suudab sektor kulude kasvuga toime tulla.
Kliimaministeerium on valmistamas ette kava, mille järgi tõuseks turba kaevandamise tasud järgnevatel aastatel senisest oluliselt kiiremas tempos.
Seni on turbakaevandamise tasu tõusnud aastas 6,5 protsenti. 2027. aastal tõuseks tasumäär aga esmalt 10 protsenti ning seejärel tõuseks see kuni 2036. aastani iga aasta 13,5 protsenti.
Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming rääkis ERR-ile, et turvas pole tavaline maavara nagu kruus või liiv, vaid selle kaevandamisel paiskub õhku olulisel määral kasvuhoonegaase, mida praegune hinnastamine ei arvesta.
“Üldpõhimõte on, et kui me oma loodusvarasid kasutame, siis selle eest peaks tootja maksma õiglast hinda, mis võtab arvesse, et negatiivne keskkonnamõju tuleb kompenseerida. See on “saastaja maksab” põhimõte. Samamoodi on oluline, et riik saaks talle kuuluva vara eest õiglast hinda ja et see hind annaks võimaluse ka tööstussektorit arendada,” sõnas asekantsler.
Tooming rääkis, et kui praegu on turba kaevandamisõiguse tasu 2,2 eurot tonni kohta, siis prognoosi kohaselt kasvab see 2036. aastaks 7,6 euroni tonni kohta ehk umbes kolm ja pool korda.
Turbatootjad ise peavad ministeeriumi sellist lähenemist ebaõiglaseks ja reaalsusega vastuolus olevaks.
Turbatootjate liidu juhatuse esimees Jüri Tiidermann ütles ERR-ile, et kui riik tõstaks turba kaevandamistasu niivõrd palju, nagu praegu plaanib, siis lakkaks sektor mõne aja pärast põhimõtteliselt olemast. Ta hoiatas, et ettevõtted ei suudaks siis lihtsalt välisturgudega konkureerida.
Tiidermann rääkis, et turbatootjad on esitanud ministeeriumile ka kompromissettepaneku, mille järgi tõuseks tasud aastas 7-10 protsenti. Sellisel juhul oleks keskkonnatasud samal tasemel, mis nad on ka Eesti naaberriikides.
“Lätis on nüüd kinnitatud kompromissettepanek, et 2027. aastast tõuseb ressursitasu määr 3,50 euro peale. Me taotlesime täpselt sedasama tõusu: oleme nõus tõstma ressursitasu 2,20 pealt 3,50 peale, mis oleks ligikaudu 50 protsenti ühekordselt, ja siis oleks see külmutatud mingiks ajaperioodiks. Nii nagu Lätis on see külmutatud viieks aastaks,” ütles Tiidermann.
Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming ütles aga, et ministeeriumi analüüsi järgi on turba kaevandamisõiguse tasu tõus turbatootjatele jõukohane.
“Kui võtame pika perspektiivi ja see lõplik tõus on aastaks 2036 saavutatud, siis moodustaks kaevandusõiguse tasu kogukuludest suurusjärk viis protsenti. Majandusanalüüs näitas, et Eesti turbatootjatel on võimekus seda tasu oma kuludes arvestada. Loomulikult on tootjad erinevad: on suuremad ja väiksemad. Suuremad tootjad on kindlasti võimekamad, väiksematel on ilmselt mõnevõrra raskem. Kokkuvõttes oli vastus, et seda on võimalik realiseerida,” rääkis Tooming.
Kliimaministeerium saadab plaanitava seadusemuudatuse avalikule konsultatsioonile eeldatavalt selle aasta lõpus või uue aasta alguses.