Inimkond on korraldanud aegade jooksul maakeral suuri asju. Nüüd selgub, et inimesed on suunanud natuke ka karude evolutsiooni.
Itaalia teadlased eesotsas Andrea Benazzoga Ferrara Ülikoolist tõdevad oma uuringu põhjal, et Itaalia külade lähistel elavad karud on arenenud väiksemakasvuliseks ja vähem agressiivseks.
Apenniini pruunkaru (Ursus arctos marsicanus) on pruunkaru alamliik, kes elab väikese ja isoleeritud asurkonnana Kesk-Itaalias. Sajandite jooksul on ta kohastunud elama inimeste lähedal.
Varasemad uuringud on tuvastanud, et apenniini pruunkaru esivanemad lahknesid teistest Euroopa pruunkarudest kaks-kolm tuhat aastat tagasi. See oli umbes seesama ajavahemik, mille algul jõudsid Itaaliasse ladina keele kõnelejad ja mille lõpul sai Rooma vabariigist keisririik.
Teistest karudest eraldi jäämise peamine põhjus oli arvatavasti ulatuslik metsaraie, kui inimeste arvukus kasvas ja nad rajasid endale rohkesti põlde.
Tänasel päeval erineb apenniini pruunkaru teistest pruunkarudest mitme silmapaistva tunnuse poolest.
Nad on väiksemat kasvu, teistsuguse peakujuga, teistsuguste näojoontega ja rahulikuma loomuga kui nende liigikaaslased mujal Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas.
Benazzo ja ta kaaslased järjeldasid täielikult mitme apenniini pruunkaru isendi genoomi ja kirjeldasid nende põhjal alamiliigi referentsgenoomi.
Saaud andmeid kõrvutasid nad Slovakkiast ja Ameerikast kogutud pruunkaru-genoomiandmetega.
Nagu arvata võiski, on apenniini pruunkarude geenirikkus teiste karude omast väiksem ja sugulussigimist tuleb nende seas ette rohkem.
Muu hulgas õnnestus teadlastel apenniini pruunkaru genoomist üles leida geenivariandid, mis on arvatavasti seotud nende suurema rahumeelsuse ja väiksema agressiivsusega.
Tõenäoliselt on need variandid laialt levima pääsenud seepärast, et inimesed on aegade jooksul agressiivsemat käitumist ilmutanud isendeid rohkesti maha tapnud.
Nii on loodud tingimused, milles paremaks kohanemiseks pidigi karude iseloom arenema malbuse suunas. See arengusuund on vähendanud karude ja inimeste vahelisi konflikte ning aidanud alamliigil sajanditeks püsima jääda.
Oma uuringust kirjutavad Benazzo ja kaasautorid ajakirjas Molecular Biology and Evolution.
Pildil on apenniini pruunkaru.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.