Berliini kohtumisel lepiti allikate sõnul kokku peamiselt kahes dokumendis, mis kirjeldavad julgeolekugarantiisid.
Need julgeolekualased dokumendid on mõeldud olema laialdasema relvarahuni jõudmise kokkuleppe nurgakivi. Need on lisaks mõeldud Ukraina veenmiseks loovutama territooriumi ja loobuma formaalsest NATO-sse astumisest, kirjutab NYT.
Laialdane relvarahu ei näi aga praegu käeulatuses olevat osaliselt seetõttu, et Venemaa nendel läbirääkimistel ei osalenud. Venemaa valitseja Vladimir Putin on oma nõudmistes jäik.
Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles eile, et Moskva jääb kindlaks nõudmisele, et Ukraina peab loobuma ka sellest Donbassi osast, mida Venemaa ei ole okupeerinud, ega nõustu NATO riikide sõdurite viibimisega Ukrainas.
USA ametnikud ütlesid esmaspäeval NYT-le, et territooriumide küsimus on endiselt takistus edasiliikumisele, aga väljendasid vaatamata Putini avalikele avaldustele kindlust, et ta nõustub lõpuks Euroopa sõdurite viibimisega Ukrainas, kui need ei tegutse NATO lipu all.
Euroopa ametnikud ütlesid NYT-le, et esimest korda mitmete kuude jooksul on neil USA presidendi Donald Trumpi läbirääkijatega hea koostöö.
Mõned Euroopa liidrid vihjasid aga murele, et kogu see diplomaatiline töö ameeriklastega võib olla asjatu, kui põhivaidlusi Venemaa ja Ukraina vahel lahendada ei suudeta.
Ameerika ja Euroopa ametnikud ütlesid NYT-le, et julgeolekudokumendid koostati Berliinis pühapäeval ja esmaspäeval enam kui kaheksa tundi kestnud intensiivsete arutelude käigus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja teiste ukrainlastega. Osa võtsid umbes tosina Euroopa riigi juhid ja julgeolekuametnikud.
Üks kahest dokumendist kirjeldab NYT teatel laiemaid põhimõtteid. Kahe USA ametniku ja mitme Euroopa diplomaadi sõnul kujutavad need endast NATO 5. artikli sarnaseid kohustusi.
Kokkuleppe teine osa pakub täpsemaid detaile. Selles selgitatakse NYT teatel, kuidas USA ja Euroopa väed Ukraina sõjaväega koostööd teeksid, et tagada, et Venemaa ei püüa tulevikus uuesti Ukraina territooriumi hõivata.
Kumbagi dokumenti ei ole avalikustatud. Nendega tuttavad inimesed ütlesid NYT-le, et teine, operatiivdokument sisaldab arvukaid konkreetseid direktiive, mille eesmärk on julgestada Ukrainat Venemaa erinevate sissetungistsenaariumide korral. Üks anonüümseks jäänud USA ametnik ütles ajakirjanikele, et dokument on „väga konkreetne“ selle kohta, kuidas heidutada Venemaad tulevastest sissetungidest hoiduma ja karistada teda, kui neid peaks toimuma.
Esimene prioriteet on plaan viia Ukraina sõjaväe rahuaegne suurus 800 000 sõdurini koos moodsa väljaõppe ja varustusega, et see oleks Venemaale tugev heidutus. Ukraina sõjavägi on sõja käigus kasvanud ligi 900 000-liikmeliseks. Näiteks Saksa Bundeswehris on praegu umbes 180 000 relvastatud liiget.
Kümne Euroopa riigi ja Euroopa Liidu ühisavalduses öeldakse, et selliste jõudude ülesehitamine ja ülalpidamine nõuab kestlikku ja olulist toetust Ukrainale. Üks Euroopa diplomaat ütles NYT-le, et dokumendis nimetatakse väga konkreetseid detaile sõjaliste vahendite kohta, mida Ukraina vajab.
Dokumendis kirjeldatakse detailselt ka Euroopa juhitud sõjalisi jõude, mis peaksid Ukrainas tegutsema, et kindlustada taevas ja meri, teatab NYT. Ametnikud keeldusid ütlemast, millised riigid sõdureid Ukrainasse saadaksid, aga Zelenskõi ütles eile, et mitmed lubasid eraviisiliselt seda teha. Need sõdurid paikneksid Lääne-Ukrainas, relvarahujoonest kaugel lisaheidutuseks Venemaa tulevase agressiooni vastu.
Üks Euroopa diplomaat nimetas lubadusi julgeolekudokumendis NYT-le menüüks, millest riikide valitsused saavad valida oma toetustaseme.
Trump on korduvalt välistanud USA sõdurite Ukrainasse saatmise. Selle asemel pakub operatiivdokument üksikasju selle kohta, kuidas USA kasutaks oma hiiglaslikke luuresüsteeme relvarahust kinnipidamise ja Venemaa võimaliku agressiivse tegevuse jälgimiseks, kirjutab NYT. Ameeriklased peaksid lisaks tagama, et väikesed kraaklused Venemaa ja Ukraina vahel ei läheks käest ära.
Dokument kirjeldab ka, kuidas USA aitaks tuvastada Venemaa katseid viia läbi „vale lipu“ operatsioone, mis annaksid Moskvale ettekäände uuesti vaenutegevust alustada, teatab NYT.
Ameerika ja Euroopa ametnikud ütlesid NYT-le, et uued julgeolekugarantiid oleksid õiguslikult siduvad. USA ametnike sõnul on Trump nõustunud saatma need julgeolekugarantiid senatisse, kus rahvusvahelisi lepinguid tavaliselt ratifitseeritakse.
Zelenskõi ütles eile, et dokumendid saavad valmis lähipäevil ja ta ootab, et USA ametnikud annavad need edasi Venemaale, ning kohtuvad seejärel Ukraina läbirääkijatega võib-olla sel nädalavahetusel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)