Joost kaotas oma mõlemad vanemad väga noores eas ning suunas leina loomingusse. «Internet oli mu ainus pääsetee,» on ta meenutanud. «Kui mu isa suri, siis esimese asjana tegin ma YouTube’i 20 000 totakat tantsuvideot.» See digitaalne algus sillutas tee diskograafiani, mis ei allu mingitele normidele – ja ülemaailmse fänniarmeeni.
2026 on Joosti jaoks tähtis verstapost – ta on esimene taanikeelne artist, kes esineb Coachellal ning viib oma turnee Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Euroopasse. Tema sõud on järeleandmatud ja tema esinemine ületab igasuguseid piire, võttes publikul hinge kinni.
Artisti kaootilised visuaalid ja kohati häirivad biidid panevad kulme kergitama, kuid tema sügavam sõnum resoneerub digimaailmas üles kasvanud põlvkonnaga. «Ma usun, et kunstis on kangekaelsus vajalik,» ütles ta intervjuus The Guardianile. «Sa pead oma kütust tunnetama – või sel pole üldse mingit mõtet.»
Kleini läbimurdehitiks kujunes «Friesenjung», mis jõudis 2023. aastal Saksamaa edetabelite tippu. Tema 2024. aasta Eurovisionile esitatud loost «Europapa» – mis on kummardus oma kadunud isale ning samas avatud piiride tähistamisele – sai tõeline hümn, hoolimata (või just seetõttu), et ta võistluselt kõrvaldati. «Inimesed ütlevad mulle: «On, see oli sinu jaoks tõeliselt hea lüke, sest su karjäär sai hoo sisse.» Aga kui ma hooliks oma karjäärist, teeksin ma päriselt kuulatavat muusikat. Mina aga teen seda, mida ma ise tahan kuulata.»