Laias laastus võib uurimise tulemused üsna lühidalt kokku võtta ja Postimees on viimastel aastatel neist ka korduvalt süvitsi kirjutanud. Ehkki suures plaanis ühtib praeguse uurimise lõppjäreldus JAICi (1994. aastal moodustatud rahvusvaheline ühiskomisjon – T. M.) omaga, on ka aspekte, mis kaht raportit eristavad. Neist peamine puudutab Estonia merekõlblikkust. JAICi lõpparuanne sõnastas küll küsitavusi laeva ehitus- ja sertifitseerimisprotsessis, kuid ei öelnud kordagi välja, et alus oleks olnud merekõlbmatu. «JAIC tegi oma järeldused kitsalt laevakapteni ja omaniku vaatest ehk neil ei olnud mingit alust kahtlustada, et laev ei tohiks sellisel kujul sellel liinil sõita,» sõnas Eesti ohutusjuurdluse keskuse uurija Tauri Roosipuu Postimehele.
Laev peab valmides saama mitu tunnistust, mille Estonia puhul väljastasid Prantsusmaa klassifikatsiooniühing Bureau Veritas ning Soome mereadministratsioon. Tunnistused peavad kinnitama, et laeva konstruktsioonid on ehitatud vastavalt joonistele ja ehitusliku disaini käigus ette nähtud materjalidest ning et kõik eelnev vastab rahvusvahelistele reeglitele.
Uuest raportist selgub, et Estonia puhul see nii ei olnud. Samuti ei kontrollitud klassifitseerimistunnistust välja andes, kas laev ka päriselt vastab sellele, mis dokumentides kirjas on.