Tallinna sotsiaaldemokraadid pole rahul pealinna reformierakondlaste käitumisega, kes taganesid sotside sõnul opositsiooni kokkuleppest, kuidas jagada linnaosakogud. Reformierakondlaste sõnul pole kokkulepet murtud ning linnaosakogud on kohad, kus vastandus koalitsioon-opositsioon tingimata ei kehti.
Metsa sõnul tuli Tallinna linnaosakogude esimestel koosolekutel, kus valiti kogudele esimehi ja aseesimehi, ilmsiks, et Reformierakonna valimiseelne väide, et koostöö Kõlvarti juhitud Keskerakonnaga ei ole võimalik, ei vasta tõele.
Täpsemalt käib jutt Põhja-Tallinna linnaosakogus juhtunust, kus reformierakondlane Jevgeni Krishtafovitsh sai Keskerakonna ja Isamaa toel 11 häält ja valiti esimeheks, Mets sai 10 häält.
“Pärast valimisi leppisid opositsioonierakondade esindajad kokku linnaosakogude jaotuse. Eile (teisipäeval – toim.) sai selgeks, et Reformierakond on sellest kokkuleppest taganenud ja otsustanud teha koostööd Keskerakonna ja Isamaaga,” lausus Mets.
Metsa sõnul püüdis ta enne Põhja-Tallinna linnaosakogu koosolekut Reformierakonna esindajatega kokkulepet kinnitada, kuid konkreetseid vastuseid sealt enam ei tulnud. “Mind suunati inimeselt inimesele, kuni lõpuks anti teada, et esimehe kandidaadiks esitatakse Jevgeni Krishtafovitsh ning väideti, et Reformierakond on lahinguväljal üksinda. Samuti rõhutati, et opositsioonierakondade vahel polevat mingit kokkulepet olnudki,” lausus ta.
Tegelikkuses ei olnud Reformierakond sugugi üksi, sest Krishtafovitshi poolt hääletasid ka linnas võimuliitu kuuluvad Keskerakond ja Isamaa ning vastutasuks toetas Reformierakond Põhja-Tallinnas linnaosavanemana Manuela Pihlapit ning Kristiines Ahti Kallikormi, lisas Mets.
“See kõik näitab, et ka linnaosakogude tasandil tehakse Reformierakonnas otsuseid tsentraalselt ning selle sammuga on otsustatud muutuda Kõlvarti jaoks lojaalseks opositsiooniparteiks, kes paari ametikoha eest on valmis toetama koalitsiooni otsuseid,” märkis Mets.
Mets lisas, et praeguseks on selge, et Reformierakonnaga tehtud kokkulepe ei pea.
Lauri eitab, et kokkulepet oleks rikutud
Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Maris Lauri ütles, et erakonnad seisavad poliitikas oma valijatele antud lubaduste ja eesmärkide eest, mitte teise erakonna omade eest ning et huvide tasakaalustamine on keeruline.
Lauri vihjas sotsiaalmeedia postituses, et sotsid on ise kokkuleppega omatahtsi ümber käinud.
“Kui esialgsele kokkuleppele lisandub asjaolusid, siis räägitakse asjad uuesti läbi. Ei saa olla nii, et suurem ütleb, kuidas on ja teised noogutavad kaasa. Kui üks osapool teeb vastuettepaneku, siis vastatakse sellele kokkulepitud ajal, mitte neli päeva hiljem ja viimasel hetkel eitavalt,” märkis ta.
Lauri lisas, et linnaosakogud on nõuandvad organid, mis väljendavad kogukonna huve ning et poliitika on seal tihti teisejärguline. “Seetõttu on ka meie piirkondadel suur vabadus ise läbi rääkida teiste erakondadega linnaosakogude tasemel,” ütles ta.
“Reformierakond on pidanud linnavolikogu tasemel opositsiooni esindajate vahelisest suulisest kokkuleppest kinni, tulnud isegi sotsidele vastu. Kuid, kuna linnaosade kohta meie vaates kokkulepet pole, siis teevad kokkuleppe igas linnaosas meie erakonna liikmed linnaosakogudes ise. Täpselt nii nagu möödunud neljapäeval sai ka sotsidele öeldud,” lisas Lauri.
Krishtafovitsh ise ütles, et Põhja-Tallinnas tekkinud “eriolukord” ja sotsiaaldemokraatide kriitika on üllatav, kuivõrd teisipäevane koosolek kulges väga konstruktiivselt ja heas õhkkonnas.
“Siin tasub korraks samm tagasi astuda ja meenutada, mis asi linnaosakogu üldse on. See ei ole koht, kus oleks mõistlik rääkida fraktsioonidest, vastandada “koalitsiooni” ja “opositsiooni” või ehitada rindeid teiste erakondade kolleegide vastu. Linnaosakogu otsused on oma olemuselt soovituslikud – meil ei ole võimalik midagi blokeerida ega läbi suruda,” märkis Krishtafovitsh.
Võimalikele lahkhelidele opositsioonis vihjab ka Tallinna linnavolikogus toimuv, kus opositsioon pole suutnud kahel volikogu istungil esitada volikogu teise aseesimehe kohale kandidaati. Lisaks on teise aseesimehe kandidaadile vaja saada toetust ka koalitsioonist, sest ametisse valimine nõuab volikogu koosseisu enamust.
Tallinna volikogus on suurim opositsioonifraktsioon sotsiaaldemokraatidel (17 kohta volikogus), Reformierakonnal on kaheksa kohta ja Parempoolsetel kuus kohta.