Venemaa liugpommirünnakus Zaporižžjale sai viga 26 inimest | Välismaa

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa kavatseb oma eesmärgid Ukrainas saavutada igal juhul ja kui see ei õnnestu diplomaatiliselt, siis tehakse seda sõjaliselt. Ühtlasi nimetas Putin eurooplasi sigadeks, kes üritasid lõigata kasu Venemaa kokkuvarisemisest.

“Sõjalise erioperatsiooni eesmärgid saavutatakse kindlasti,” pajatas Putin kohtumisel kaitseministeeriumi ametnikega, kasutades Kremli terminit pea neli aastat kestnud agressioonisõja kohta.

“Me eelistaksime seda teha ja konflikti algpõhjused kõrvaldada diplomaatia teel,” väitis ta, tõotades samas hõivata annekteerituks kuulutatud Ukraina alad sõjaliste vahenditega, kui “vastaspool ja selle välispatroonid keelduvad sisulistest aruteludest”.

Samuti süüdistas Putin Euroopa riike kavatsuses Venemaa kokkuvarisemisest kasu lõigata.

“Kõik arvasid, et nad purustavad Venemaa lühikese aja jooksul, rebivad selle laiali,” ütles sõnas Venemaa president. “Euroopa sigudikud ühinesid eelmise USA administratsiooni tegevusega, soovides lõigata kasu meie maa kokkuvarisemisest. “

“Nagu kõigile selgeks sai, siis kõik need katsed ja hävituslikud plaanid Venemaa vastu on läbi kukkunud. Täielikult läbi kukkunud,” lisas ta.

Kuberner Ivan Fedorovi teatel sai kolmapäeval Ukraina lõunaosas Zaporižžja oblastis toimunud Venemaa liugpommirünnakutes viga 26 inimest, sealhulgas üks laps.

“Venelased heitsid juhitavaid lennukipomme, purustades elumaju ning kahjustades taristut ja üht õppeasutust,” kirjutas Fedorov sotsiaalmeedias.

Fedorov lisas, et kolm tabamust sai oblasti keskus ja selle äärelinnad.

Ukraina päästeteenistuse teatel jätkuvad sündmuskohal rusude koristustööd.

Zaporižžja linna, mille lõunaserv jääb rindejoonest vähem kui 25 kilomeetri kaugusele, on Venemaa alates 2022. aasta sissetungist regulaarselt pommitanud.

Ukraina korraldas ööl vastu kolmapäeva droonirünnaku Venemaal Krasnodari krais asuvale naftatöötlustehasele. 

Venemaa kaitseminister Andrei Beloussov väitis, et Ukraina väed üritavad edutult saavutada kontrolli Kirde-Ukrainas asuva Kupjanski linna üle. Enne sõda elas linnas umbes 26 000 inimest.

Varem samal päeval teatas Ukraina, et kontrollib 90 protsenti linnast. Venemaa teatas novembris, et vallutas linna. Venemaa kaotas varasemalt kontrolli linna üle 2022. aasta septembris toimunud Ukraina vastupealetungi käigus.

Kõrgemate kaitseametnikega peetud ja televisioonis üle kantud nõupidamisel väitis Beloussov lisaks, et Venemaa on 2025. aastal hõivanud Ukrainas kolmandiku võrra rohkem territooriumi kui 2024. aastal.

Reutersil ei ole õnnestunud rindeolukorda puudutavaid teateid sõltumatult kontrollida.

Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 255 kokkupõrget, kõige tulisem on olukord Pokrovski suunal.

Pokrovski suunas peeti 60 lahingut, Lõmani kandis toimus 27 lahingut. Kupjanski suunal toimus viimase ööpäeva jooksul 24 vaenlase rünnakut. Kostjantõnivka suunas tegi vaenlane 16 rünnakut Ukraina vägede positsioonidele. Mujal oli rünnakuid vähem, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina vajab 2026. aastal kaitsevajaduste katmiseks 120 miljardit dollarit, ütles teisipäeval kaitseminister Denõss Šmõhal.

“Ukraina saab poole sellest summast katta oma vahenditest. Kuid 60 miljardit peab tulema partneritelt,” märkis Šmõhal.

Šmõhali sõnul on lõppev aasta olnud abi mahult rekordiline.

“Kui kõik lubadused täidetakse, õnnestub meil kaasata 45 miljardit dollarit, rohkem kui ühelgi teisel aastal alates täiemahulise sõja algusest,” ütles Ukraina kaitseminister.

Šmõhal märkis veel, et teisipäeval peetud niinimetatud Ramsteini formaadi kohtumisel saadi partneritelt olulisi lubadusi Ukraina pikaajaliseks toetamiseks.

Saksamaa toetab 2026. aastal Ukrainat sõjaliselt 11,5 miljardi euro ulatuses, peamiselt õhukaitse, droonide ja suurtükimürskude osas.

Šmõhal märkis, et Berliin on juba tarninud Ukrainale uued Patrioti ja IRIS-T süsteemid.

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 192 350 (võrdlus eelmise päevaga +1730);

– tankid 11 427 (+6);

– jalaväe lahingumasinad 23 758 (+21);

– suurtükisüsteemid 35 205 (+33);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1571 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1262 (+1);

– lennukid 432 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 91 386 (+167);

– tiibraketid 4073 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 70 361 (+179);

– eritehnika 4027 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.