Euroopa Komisjon ja ELi ametnikud jooksevad ajaga võidu, et leevendada Belgia muret Ukrainale mõeldud rahastamispaketi pärast. Belgia toetus on ülioluline, kuna lõviosa külmutatud varadest asub Brüsselis asuvas finantsettevõttes Euroclear, vahendab Politico.
Belgia peaminister Bart De Wever on aga keeldunud andma kokkuleppele rohelist tuld enne, kui teised ELi valitsused pakuvad olulisi tagatisi, mis kaitsevad Eurocleari ja tema valitsust Venemaa kättemaksu eest.
Üks Belgia jaoks olulistest nõudmistest on, et teiste ELi riikide pakutavatel garantiidel ei tohiks olla piiranguid. Teise olulise nõudmisena on nad välja toonud, et kõik ELi riigid peaksid lõpetama oma kahepoolsed investeerimislepingud Venemaaga, tagamaks, et Belgia ei peaks Moskva võimaliku kättemaksuga üksi tegelema. Belgia pahameeleks kõhklevad aga paljud riigid seda tegemast.
Esialgu näisid kinniste uste taga peetud läbirääkimised minevat õiges suunas – belglased toetasid komisjoni ettepanekut, et ELi pealinnad pakuksid võimalikult palju finantstagatisi. Lõpuks siiski näitas Belgia punast tuld.
„Me liigume tagasi,“ ütles Belgia ELi suursaadik Peter Moors kohtumise lõpus, teatasid kaks kohtumisel osalenud diplomaati.
Belgia survestab komisjoni uurima alternatiivseid võimalusi Ukraina rahastamiseks, näiteks ühisvõla emiteerimist. Komisjoni president Ursula von der Leyen käis ettevaatlikult Euroopa Parlamendis peetud kõnes välja ka mõtte ühisvõlast. See aga vajaks ühehäälset toetust, mis on ebatõenäoline, arvestades Ungari ähvardusi vetostada edasist EL-i abi Kiievile.
Moorsi väljapakutud lahenduseks oli käivitada hädaolukorra klausel, mis kaotaks vetoohu. Komisjoni ja nõukogu juristid lükkasid ettepaneku aga samal kohtumisel tagasi, öeldes, et see ei ole juriidiliselt teostatav.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)