Esiküljel Tallinna ülikooli semiootika ja tõlkeuuringute professor Daniele Monticelli
Piia Ruber
500 aastat tõlkekirjandust. Kuidas edasi? Pille-Riin Larm vestles Daniele Monticelliga
Eesti raamatu juubeliaasta ei ole kaugeltki läbi ning kuni emakeelepäevani saab Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus uudistada näitust „Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025)“. Mahukas näitus täidab kogu maja, ometi on see vaid väike killuke veel mahukamast uurimistööst. Silma jääb uudseid rõhuasetusi ja vaatenurki: valitud teoste kaudu tutvustatakse nende aega, kõrvale ei ole jäetud ajaviitekirjandust ega tsensuuri teemat, esile on tõstetud naiste roll ja ajakirjanduse osatähtsus eesti tõlkekultuuri kujunemisel. Muidugi avaldab muljet näitusega kaasnev veebimaterjal. Kõnelesin mõnest tähelepanekust näituse kuraatori, Tallinna ülikooli semiootika ja tõlkeuuringute professori Daniele Monticelliga.
Joonas Veelmaa luulesalv
MARGARET TALI, JAANIKA VIDER: Maadeavastuste keerukas pärand ja selle kajastamise võimalused
Kuulsate mereretkede ja uute kartograafiliste teadmistega on seotud ka maailmakorra läänekeskseks muutmine.
ÜLO MATTHEUS: Anchorage’i halb vaim ja USA julgeolekustrateegia
Mingi halb vaim valitseb maailma üle, Anchorage’i vaim. Seda meenutab punane vaip Putini jalge ees Anchorage’i lennuväljal, Putini ees lipitsev Trump, soojad käepigistused, õlalepatsutused, kahe liidri suur sõprus, millest jäi puudu ehk vaid brežnevlik suudlus otse suule. Selles vaimus tuleb Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul jätkata, aga kui seda ei tehta, siis muudab Venemaa tema kinnitusel oma hoiakut edasiste rahukõneluste suhtes.
ALAR LAATS: Mitteortodoksseid mõtteid ortodoksse kiriku kohta Eestis
Eestis on terve hulk erinevaid kirikuid. Igaüks neist on siia jõudnud erinevaid ajaloolisi teid pidi. Roomakatoliku kirik on meile lääne poolt jõudnud vähemalt kaks korda – XII sajandil või varem ning uuesti XIX sajandi esimesel poolel, kui meie maa kuulus Vene keisririigi koosseisu. Luterlus saabus Eestisse üsna pea pärast reformatsiooni algust Saksamaal ning kinnistus edaspidi, kui olime Rootsi kuningriigi alamad. Ida-ortodoksne kristlus jõudis meie maale Venemaalt. Sealne kirik rajas siia esimesed kirikud juba varem ja XIX sajandil astus hulk maarahvast selle kiriku liikmeks. Tihti vabatahtlikult ja omal soovil.
ISAMBARD MONAHAN: Kõik surevad, ent mitte igaüks ei ela
Parimad asjad elus on tasuta: sõprus, naer, kaunis loodus, tantsimine, jagamine, maagilised hetked, hea tervis, päikesepaiste ja muidugi armastus. Ma ei ütle, et need ei nõua pingutust, aga neid ei saa raha eest osta. Olen Suurbritannia kunstnik, muusik ja reeglite rikkuja, kelle elu on täis lihtsaid, tasuta rõõme.
ALICE PEHK: Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse kooskõla
Tõenäoliselt on igaühel meist kogemus hetkest, mil muusika on meid „tabanud“ ootamatult täpselt, vallandades mõne üllatusliku, olgu siis meeldiva või ebamugava emotsiooni või meenutades mõnd ammu ununenud sündmust või kogemust. See on vaid üks muusika fenomene, mis leiab rakendust tänapäeva ühes mitmekesisemas teraapiavormis – muusikateraapias.
TÜÜNE-KRISTIN VAIKLA: Ars 50
Nimetuse Eesti NSV Kunstifondi Kombinaadi Ars all alustas ettevõte tegutsemist 50 aastat tagasi. Seega on Ars kaubamärgina tuntud aastast 1975, mil kombinaadi koosseisu kuulusid keraamika-, nahkehistöö-, metallehistöö-, tekstiili-, kujundustööde jm ateljeed nii Tartus kui ka Tallinnas. Ars oli katusorganisatsioon paljudele loomevaldkondadele ning pakkus tingimused stabiilseks loometööks. Praegu töötab kunstnike liidule kuuluvas Arsi kunstilinnakus üle 100 kunstniku, disaineri ja loomevaldkonna ettevõtte. Seal tegutsevad ka EKA magistriõpe ja Sally Stuudio noorte, tulevaste kunstnikega. Kuidas see kõik alguse sai, meenutan koos disainerite Taimi Soo, Mait Summataveti, Tiit Jürna ja moekunstnik Zoja Järgiga.
Arhitekt kriiside keskel. Ingrid Ruudi vestles Robert Mulliga
27. novembril pidas kunstiakadeemia arhitektuuri ja hoole-eetika teemalises sarjas avaliku loengu arhitekt Robert Mull, kes on üle kahekümne aasta tegutsenud põgenikelaagrites ja kriisikolletes Türgis, Kreekas ja Prantsusmaal, samuti Indias, Hiinas, Kuubas, Koreas jm. Olnud Londoni Metropolitani ülikooli kunsti- ja arhitektuuriteaduskonna dekaan, pühendus ta alates 2016. aastast peamiselt juba kümme aastat varem asutatud algatusele Global Free Unit. See on riikideülene haridus- ja aktivismiplatvorm, mis koostöös ülikoolide, mittetulundusühingute, rahvusvaheliste organisatsioonide ja elanikega sõlmib võrgustikke ja algatab projekte, mis parandavad sunniviisil ümberasustatute elukeskkonda. sellest, kuidas jaksata selle kõigega tegeleda, kust keset ebaõiglust ja armetuid olusid optimismi ammutada.
MARGIT MUTSO: Aasta puitehitis 2025. Võsu põhikool ja lasteaed
Koolimajade ehitamisest ja puitarhitektuuri loomise võlust ja valust räägivad arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid Markus Kaasik ja Karin Harkmaa.
JUHAN RAUD: Kunstiaasta 2025 – pimedus ja värvid
Lõppevast aastast kerkivad silme ette mängulised ja ennekõike hämaruse, unenäolisuse või lagunemisega seostuvad näitused.
KONSTANTIN KUNINGAS: Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad
Filmiaasta 2025
Valguse murdumine. Tristan Priimägi vestlesThierry Frémaux’ga
Tänavu täitub 130 aastat filmikunsti sünnist. Seda tähistame rõõmuga ka meie ning teeme filmikunsti ümmarguse tähtpäeva äramärkimise puhul intervjuu Thierry Frémaux’ga, kes on avalikkusele tuntud Cannes’i filmifestivali kunstilise juhina ja on ka pühendunud Lumière’ide loomingu ja pärandi austaja, mõtestaja ja säilitaja.
KRISTEL VILBASTE: Metsaüksiklased ehk Üksindusest väljapääs on väljapääs loodusesse
Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime.
ARDO REINSALU: Tehisaru „vigased pruudid“
Meie ülesanne ei ole konkureerida tehisaruga täpsuses, vaid hoida ja kasvatada oma ainulaadseid puudusi ja eripärasid.
ART LEETE: Komi põdrad ja põhjapõdrad
Komi küttide jutu põhjal on nende suhe põtrade ja põhjapõtradega tähendusrikas ja eripalgeline
KAAREL TARAND: Raamatuaasta kokkuvõtteks, komaga
Mida rohkem on unikaalseid kirjutamis- ja lugemiskogemusi, seda tõenäolisemalt sünnib nende juhupõrkumistest helge tulevik.
Arvustamisel
Riste Sofie Kääri „APS!“
Triin Kröönströmi ja Kadi Polli „Carl Sigismund Walther. Kunstiku elutoas“
festival „Jõulujazz“
kontserdid „Muusade pisarad“ ja „Valguse lood“
festival „Üle heli 25, II osa“
Endla teatri „Arkaadia“
Tartu Uue teatri ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia „Soosteri koolkond“
VAT-teatri „Käte ja jalgadega inimene“
Kosovo ja Põhja-Makedoonia teatri esitlusfestival
näitus „Piparkoogimaania“ XX
mängufilm „Frankenstein“