Täiskogul hääletas määruse poolt 500 ja vastu 120 parlamendiliiget, erapooletuid oli 32. Kui nõukogu on määruse omakorda lõplikult heaks kiitnud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning jõustub.
Venemaa on juba ligi kakskümmend aastat kasutanud energiatarneid surve avaldamise vahendina. Olukord pingestus veelgi enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, kui Gazprom ei täitnud talveks piisaval määral ELis asuvaid gaasihoidlaid. Lisaks on Venemaa manipuleerinud turgu gaasitorude ootamatu sulgemisega. Nende manipulatsioonide tõttu on energiahinnad võrreldes kriisieelse ajaga tõusnud rohkem kui kaheksa korda. Gaasiimporti keelav määrus on Euroopa Liidu vastus Venemaa tegevusele.
Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu kava kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina kaitse rahastamiseks on ülioluline mehhanism suurendamaks survet Kremli peremehele Vladimir Putinile.
«Küsimus pole ainult Ukraina abistamises, vaid ka selge signaali saatmises Venemaale, et me kasutame siin olemasolevaid varasid, et aidata see sõda võimalikult kiiresti lõpule viia,» ütles Merz parlamendile olulise Euroopa Liidu tippkohtumise eel.
Euroopa Liit on esitanud kava kasutada külmutatud varasid, et anda Ukrainale 90 miljardi euro ulatuses laenu Moskva okupatsiooniväe tõrjumiseks. Laen on kavas tagasi maksta Venemaa poolt Ukrainale tulevikus makstavate reparatsioonidega.
Kuigi plaanil on paljude liikmesriikide, sealhulgas Saksamaa, tugev toetus, on sellele vastu seisnud mõned teised, nende hulgas Belgia, kus asub rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium Euroclear, mis haldab enamikku varadest. Belgia juhid kardavad Venemaa-poolseid vastumeetmeid.
Merz ütles tippkohtumise eelõhtul, et sellest ei piisa, kui me edasiste sanktsioonidega Venemaa sõjamasina sissetulekuallikad ära kuivatame.
«Ei piisa sellest, kui me Euroopas jätkame Ukraina rahalist toetamist senisel viisil. Ei piisa ka sellest, kui me paneme kogu oma poliitilise kaalu rahuläbirääkimiste taha,» sõnas Merz.
«Me peame tegema kõike seda ja kahtlemata me seda ka teeme, kuid on selge, et survet Putinile tuleb veelgi suurendada, et veenda teda alustama tõsiseid läbirääkimisi, lisas kantsler.