Brüsselis algavalt Euroopa Liidu riigijuhtide kohtumiselt oodatakse otsust, kas kasutada Vene külmutatud vara Ukraina toetamiseks. Otsuse pooldajad ütlevad, et see oleks selge sõnum, et Euroopa ei hülga Ukrainat ja võtab tõsiselt ka oma julgeolekut.
Veel hommikul enne Euroopa Ülemkogu ehk Euroopa riigijuhtide kohtumist ei ole selge, kas Euroopa Komisjoni poolt välja mõeldud keeruline skeem, et tagada Ukraina rahastamine saab liikmesriikide heakskiidu.
Kõige lootusrikkam plaan selleks on Vene külmutatud vara anda Ukrainale laenuna, mille peab tagasi maksma vaid siis kui Venemaa hakkab sõjakahjude eest tasuma. Kuid see plaan on juriidiliselt keeruline, finantsmaailmas enneolematu ja seetõttu riskantne. Kuna tegemist on erakordse olukorraga tahetakse see otsus teha mitte üksmeelselt vaid kvalifitseeritud häälteenamusega. See tähendab vaja on 15 liikmesriigi toetust, kes esindavad 65 protsenti Euroopa Liidu rahvastikust.
Riigid jagunevad suuresti kolmeks. Toetajad argumenteerivad, et see on Euroopa võimalus näidata geopoliitilist selgroogu. USA-le tõestada, et eurooplastel on Ukrainas oma nahk mängus, Venemaale, et Euroopa toetus ei murdu ja Ukrainale, et kui nad otsustavad edasi võidelda on Euroopa on nende selja taga.
Lisaks oleks moraalselt õige, et agressor maksaks ja Ukraina toetamise kulu ei peaks kandma vaid Euroopa, peamiselt Põhja-Euroopa maksumaksja. Nii argumenteerivad Eesti, teised Balti riigid, Poola, Põhjamaad ja mõned riigid veel. Oma suuruse tõttu kõige tähtsam selle vaate esindaja on Saksamaa.
Kahtlevad riigid ütlevad, et Ukrainat peab toetama – see on selge, aga Vene vara kasutamise plaan on liiga riskantne. See ei pruugi lõpuni olla juriidiliselt vettpidav ja võib tuua kaasa selle, et raha tuleb Venemaale tagasi maksta. Kardetakse ka Venemaa vastureaktsiooni. Sellised riigid on avalikult Itaalia, Bulgaaria, Malta ja võtmetähtsusega Belgia. Nad eelistaks muud lahendust näiteks Euroopa Liidu ühislaenu. Just Belgiata ei taha aga ülejäänud liikmesriigid seda otsust teha, sest ülemäära suur kogus Vene külmutatud varast asub Belgias. Kahtlejaid riike võib olla ka rohkem – kõik ei kuuluta seda valjult ja avalikult.
Lisaks on veel vastased. Need on riigid, kes ütlevad Ukraina toetamiseks ei peaks minema ka sent nende rahast ja üldse ei tohiks Euroopa võtta Ukraina aitamiseks mingeid riske. Kõige jõulisemalt räägib nii Ungari, aga sama vaade on ka üldiselt Slovakkial ja tõenäoliselt uue valitsusega Tšehhil. Selliste riikide vastuseis takistab ka ühislaenu varianti, sest see nõuaks ükshäälsust.
See vaidlus domineerib neljapäeval algavat kohtumist – kes peale jääb ei ole ette selge. Võimalik, et kohapeal mõtlevad riigijuhid välja ka midagi uut. Tavatult oodatakse, et kohtumine kestab mitu päeva. Ükskõik kui kaua läheb tuleb seekord teha otsus, räägitakse Brüsselis