Saturn on oma uhkete rõngastega üks Päikesesüsteemi visuaalselt efektsemaid planeete. Nüüd selgub, et rõngad on tegelikult veel efektsemad kui esialgu silmale paistab.
Enne veel, kui NASA kosmosesond Cassini 2017. aastal Saturni atmosfääri sööstes oma tulemusliku vaatlustöö lõpetas, tegi ta planeedi ümber veel mõned viimased tiirud, mille jooksul võttis ta tolmuproove nii rõngaste kohalt kui ka nende alt.
Andmed nende proovide kohta on teadlaste käsutuses seniajani, ja rühm Saksa teadlasi on neid nüüd uuesti lähemalt analüüsinud.
Analüüsi põhjal kirjutavad Simon Linti Berliini Vabast Ülikoolist ja ta kolleegid ajakirjas The Planetary Science Journal, et Saturni rõngad on tegelikult paksemad kui esmapilgul näib. Või vähemalt ümbritseb neid paks, kuigi hõre tolmukiht.
Teadlastel oli analüüsida 1680 tolmukübemete mõõtmist, mille Cassini oli 20 tiirul teinud, kui kübemed kiiresti ja hulgi ta mõõteinstrumenti tabasid. Seejuures oli instrument suutnud määrata põrkel aurustunud kübemete keemilist koostist.
Linti ja kolleegid tõdevad, et tolm sisaldas enam-vähem täpselt samasuguseid silikaatseid mineraale, kui need, mida teatakse leiduvat rohkesti rõngais. Märkimisväärselt ühesugune oli magneesiumi, kaltsiumi ja raua sisaldus.
Mõõtetäpsuse piires ongi teadlaste sõnul tegemist ühe ja sama materjaliga. Nii väidavadki nad, et rõngaste kohal ja all leiduv tolm ongi rõngastest pärit.
Arvutimudel näitas, et oma praegusse asukohta jõudmiseks on tolmukübemed pidanud rõngaist välja paiskuma vähemalt 25 kilomeetrise tunnikiirusega.
Nii võibki aga kergesti juhtuda, tõdevad teadlased, kui rõngast läbib mikrometeoroid. Viimaseid liigub sealkandis aga tõesti rohkesti.
Mudeliga kõlab kokku ka tähelepanek, et rõngastest kaugemal on tolm hõredam kui rõngaile lähemal.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.