Tänavu septembrist hakkas kehtima õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustusega samal ajal rakendus teinegi muudatus, mille järgi ei saa koolid enam oma kehtestatud tingimuste täitmata jätmisel õpilasi nimekirjadest välja arvata. Koolide hinnangul tuli seesugune muudatus aga ootamatult ja dokumentatsiooni korda saamiseks on vaja praegusest rohkem aega.
“Neid erinevaid selliseid klausleid või punkte on iga kool erinevat moodi sinna ise sättinud ja neid nüüd tõesti seal enam olla ei tohi. Meieni hakkasid jõudma lood olukordadest, kust selline väljaarvamise omamoodi poliitika igas koolis muutus erinevaks ja mõned lood tundusid, et ei ole väga palju noori toetavad. Kohati oli tunda, et noore õigust õppida päriselt kahjustatakse,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno.
Alates septembrist saab gümnaasium või kutsekool alaealise nimekirjast välja arvata ainult juhul, kui noor ise on selleks ka avalduse esitanud. Koolid peavad seega senist praktikat ja dokumentatsiooni muutma, sõnab Viimis gümnaasiumi koolijuht Karmen Paul.
“Valdavalt siis koolid, kes lisatingimusi määrasid, tegid seda, et õppija peab sooritama kursused vähemalt 50 protsenti, mis on laiemas mõistes hinne kolm. Aga nüüd see, et me seda enam kasutada ei saa alla 18-aastaste õppijate puhul näiteks kvaliteedi tagamiseks, õpilünkade ennetamiseks, õppimisvõimaluste tagamiseks peale gümnaasiumi – see oli üks punkt, mis üllatas,” ütles Paul.
Paul ütleb, et ka koolide hinnangul tuleb õppijat toetada, kuid seesugune muudatus võib mõjutama hakata õppijate kohtade arvu ning oma mõju on sel ka õpetajate töökoormusele. Kuna muudatus tuli nii mõnelegi koolile üllatusena, on koolijuhtide ootus, et ministeerium annaks senisest rohkem aega, et muutunud olukorda saaks läbi arutada ka õpilaste, lastevanemate ja õpetajatega.
“Need on põhimõttelised küsimused, kuidas me hindame, kuidas me tagasisidestame, sest see puudutab ka järelevastamist ja kõike muud. See tähendab ka õppekava avamist. See tuli nii ootamatult, et täna me peame keset õppeaastat hakkama muutma protsesse ja põhimõtteid,” sõnas Paul.
Venno sõnul oli aga koolidel piisavalt aega muudetuste sisuliseks aruteluks, sest riigikogu võttis muudatused vastu eelmise aasta detsembri alguses, muudatus jõustus üheksa kuud hiljem.
“Kõike seda me õppimiskohustusega seotult, kuna see oli samal ajal vastu võetud seadus, püüdsime kommunikeerida, aga tõenäoliselt jäi nii kommunikeerimine kui ka info vastuvõtmine õppimiskohustuse muudatuse taha kuidagi varju. Midagi ei juhtu, kui see dokument, mille korrasolu me nüüd eeldame, et kui see saab tehtud korda eilse asemel homme. Peamine on, et kõik selle sisust aru saaksid ja pingutaksid, et see korda saada,” lausus Venno.
Praegu kehtiv seadus lubab jätkuvalt kehtestada koolidel lisaabinõusid täisealiste koolist välja arvamiseks, kuid Venno sõnul on ministeeriumis koostamisel eelnõu, et seegi erisus kaotada.
“Me tõesti sinnapoole tahame liikuda, et ainult põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt neid väljaarvamisi saab teha. Koolil kahjuks ma arvan, et tulevikus sellist võimalust ise oma punkte juurde sättida tõenäoliselt üldse ei ole,” lisas Venno.