Pereterapeut Kristel Päll rääkis saates “Huvitaja”, et konflikt on inimsuhetesse juba sisse kodeeritud. Pälli sõnul tuleks pühade ajal emotsionaalsetest pingetest hoidumiseks aru saada, et kurbust tuleb ka endale vahel lubada, sest kogu aeg ei saa rõõmus olla.
“Igasugune konflikt on inimsuhetesse juba sisse kodeeritud. Meil on erinevad arusaamised asjadest, erinevad tõekspidamised ja hoiakud, päritolupere mustrid. See kõik võib ühel hetkel hakata pereelu mõjutama,” ütles pereterapeut Kristel Päll.
Pereterapeudi juurde jõutakse siis, kui ei tulda enam oma erimeelsustega toime. “Kui pidevalt kerkivad esile mingid tülid, mida ei suuda ise enam lahendada. Sageli pöördutakse lastega seonduvatel põhjustel, kui lapsel ei lähe hästi, tal on koolis probleemid, ta ei kuula sõna. On ka juhtumeid, kus pöördutakse juhul, kui paar soovib viisakalt lahku minna, et edasine lastekasvatamine läheks rahumeelselt ja lapsi hoidvalt,” selgitas Päll.
Pühad võib tõepoolest olla aeg, kui probleemid kerkivad rohkem esile. “Pühad on pikad, ollakse rohkem kodus. Paljud pered sõidavad mööda Eestit ringi, sest päritolupere ja sugulased on mööda Eestit laiali, ja see tekitab pingeid, mida suhtes muidu ei olegi.”
“Kui laua taga on mitu põlvkonda, tulevad sisse ka põlvkondade erinevused. Arvamuste paljusus, mis pika jõululaua taga on, on juba heaks pinnaseks konflikti tekkeks. Võiks ehk eelnevalt läbi mõelda, mis teemad on olulised üldse laua taga tõstatada. Kui me teame, et on mingid valdkonnad, näiteks poliitika, kus meil on väga erinevad seisukohad, siis neid ehk ei peaks jõululauas välja tooma,” tõdes pereterapeut.
Sageli kaotatakse väikelaste kasvatamise kõrval ära paarisuhe. “Me oleme justkui koos, saame lapsevanematena hästi hakkama, aga perekond püsib ikkagi selle pinnalt, kui tugev on paarisuhe,” lisas Päll.
Suur roll pereterapeudi sõnul on ka sellel, milline on meie kiindumusstiil, kuidas me oma armastust näitame, ja kas saame üldse teineteisest aru. “Kui paar tuleb kokku, siis suure armumise ajal me ju idealiseerime oma partnerit. Me saame muuta iseennast, iseenda suhtumist sellesse, kuidas meie oma perekonnas asjadega toimetame. Kuidas me mingitele olukordadele reageerime ja kuidas neid mõtestame.”
Jõulude ajal on pereterapeudi sõnul oluline ka aru saada, millised ootused on pereliikmetel jõuludele ja siis mõelda, et kas see on see, mida me päriselt tahame. “Kas see mulle päriselt meeldib või kas ma saan teha mingi muutuse, et see ei oleks näiteks puhtalt ostlemispidu,” tõdes Päll.
Kui eriarvamused jõululauas lähevad väga suureks, võib viisakalt öelda: “Ma saan aru, et me oleme sel teemal erineval seisukohal, aga võib-olla jätkame selle vestlusega mõnel teisel ajahetkel või polegi praegu sel teemal vaja vestelda. Keskendume heale toidule, mis meil laual on ja laste jõulurõõmule. Tihtipeale need konfliktid jäävad vastikult meie sisse, jäävad lõpetamata, aga teha mingi lõpetatus, panna verbaalselt sellele mingi punkt,” ütles Päll. “Võime väljendada end läbi mina-sõnumi, öeldes, et ma tunnen, et ma ei jaksa sel teemal enam vestelda, see teema võib mind ärritada.”
Kurbust tuleks ka endale vahel lubada, kogu aeg ei saa ka rõõmus olla. “Kõiki tundeid tuleks endale lubada. Võib ka korraks eemale minna, et oma tunnetega kontaktis olla. Mina alati julgustan inimesi välja ütlema, kuidas me end tunneme. Me ei pane kellelegi teisele mingeid tundeid, aga saame rääkida oma tunnetest,” tõi Päll välja.