Vist keegi ei osanud ette näha, et Tallinnas juhtub nii, et kaks kuud peale valimisi on omavahel tülli pööranud mitte koalitsiooni-, vaid opositsioonierakonnad – sotsiaaldemokraadid ja Parempoolsed ning Reformierakond – ning üksteist süüdistatakse kokkulepete murdmises või lihtsalt valetamises.
Otsa tegi kolmapäeval lahti sotsiaaldemokraat Natalie Mets, kes jäi endalegi ootamatult valimata Põhja-Tallinna linnaosakogu esimeheks. Mets ütles seejärel, et Reformierakond on opositsioonierakondade kokkuleppest taganenud.
“Lepe Reformierakonnaga ei pea”, “Reformierakonna flirt Keskerakonnaga” ütlevad sotsid – ilmselge viide ajale tänavu kevadsuvel, kui kolmele toonase nelikliidu liikmele, sotsidele sealhulgas, hakkas tunduma, et Reformierakond otsib nelikliidust väljapääsu ning tahab uue võimuliidu moodustamiseks minna kokku Keskerakonnaga.
Toona oli lagunemas ja lõpuks laguneski Tallinnas koalitsioon. Nüüd on lagunemas opositsioon. Põhjuseks linnaosakogudes sel nädalal toimunud juhtide valimised.
Erinevalt linnavolikogust pole Tallinna võimuliidul ehk Keskerakonnal ja Isamaal ülekaalu kõigis linnaosakogudes. Nendes kogudes leppis opositsioon ehk sotsid, Reformierakond ja Parempoolsed kokku, kes nende seast esimehe koha saab. Vähemalt nii ütlevad sotsid ja Parempoolsed.
Näiteks Põhja-Tallinnas pidi esimehe koht minema sotsidele, Haaberstis Parempoolsetele. Opositsiooni enamus on ka näiteks Kesklinna ja Kristiine linnaosakogudes. Ka seal ei pidanud kokkulepped, ütles sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht Madle Lippus.
Kesklinnas on linnaosakogus hääled opositsioonile 14:9. Kuigi opositsiooni 14 kohast on lausa seitse sotsiaaldemokraatidel, siis nende kandidaat, kelleks oli Lippus, esimeheks ei saanud. Temale andsid oma hääle sotsid ja Parempoolsed, kokku kümme häält. Kuid esimeheks valiti, nagu Põhja-Tallinnaski, hoopis reformierakondlane (Henri Arras) ning seda Isamaa ja Keskerakonna toetusega. Linnaosakogu aseesimeheks valiti Kesklinna linnaosavanema kandidaat Ahti Kallikorm (Isamaa).
“Selle viimase otsusega, et linnaosavanema kandidaat on samal ajal ka linnaosakogu aseesimees, on Reformierakond, Keskerakond ja Isamaa teinud lausa ajalugu,” märkis Lippus.
Nagu öeldud, kordus sama stsenaarium ka Haaberstis ja Kristiines. Nõmmel jätsid Parempoolsed ja sotsid kättemaksuks omakorda Reformierakonna linnaosakogu aseesimehe kohast ilma.
Sotsid: kokkulepe oli
Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Maris Lauri ütles kolmapäeval, et kuivõrd linnaosakogud on nõuandvad organid, mis väljendavad kogukonna huve ja poliitika on seal seetõttu teisejärguline, siis suuniseid erakond sinna ei anna.
“Seetõttu on ka meie piirkondadel suur vabadus ise läbi rääkida teiste erakondadega linnaosakogude tasemel. Loomulikult võimalusel seades oma kandidaate üles ja otsides teiste erakondade toetust,” lausus Lauri.
Lauri lisas, et Reformierakond on linnavolikogu tasemel opositsiooni osapoolte suulisest kokkuleppest kinni pidanud. “Kuid, kuna linnaosade kohta meie vaates kokkulepet pole, siis teevad kokkuleppe igas linnaosas meie erakonna liikmed linnaosakogudes ise. Täpselt nii nagu möödunud neljapäeval sai ka sotsidele öeldud,” lausus ta.
Lauri viitas ka kolmapäeval tehtud postituses, et läbirääkimised linaosakogude asjus opositsiooni vahel siiski käisid, kuid ettepanek reformierakondlastele tehti viimasel minutil.
Sotsid ei taha Lauri juttu uskuda. Nende sõnul oli kokkulepe kogu aeg olemas. Ja muster linnaosakogudes oli ju silmnähtav.
“Maris Lauri lihtsalt valetab,” ütleb endine linnapea Jevgeni Ossinovski.
“Jah, need on praegu vaid linnaosakogu juhtide valimised – linnaosakogud on linnavalitsuse juures tegutsevad ning linnaosale nõu andvad valitavad kogud. Aga koostöö aluseks on usaldus ning Reformierakonna praegune käitumine + täna (teisipäeval – toim.) meedias Maris Lauri poolt pillutud valed, et “ettepanek tehti vaid 15 minutit enne eilse koosoleku algust” seda nii vajalikku usaldust kohe üldse ei loo,” kirjutas Lippus.
Lippus lisas, et vastupidiselt Lauri öeldule, et hääletamine anti erakonnas linnaosades vabaks, jooksid hääled “täpselt erakonnaliini pidi”.
“Sellest on muidugi väga kahju, sest opositsiooni hea koostöö on demokraatia toimimiseks oluline,” ütles ta.
Indrek Luberg Autor/allikas: Kirke Ert/ERR
Parempoolsed on samuti pahased
Sotsiaaldemokraadid pole ainsad, kes Reformierakonna peale viltu vaatavad. Ka Parempoolsed näevad, et reformierakondlased hoiavad pigem Keskerakonna poole. Ja kokkulepe oli ka nende sõnul olemas.
“Kui seni suutis Tallinna linnavolikogu sotsidest, Reformierakonnast ja Parempoolsetest koosnev opositsioon sõbralikult koos tegutseda, siis selle nädala linnaosakogude koosolekutel hüppas Reformierakond Keskerakonna kaissu, et endale mõni täiendav ametikoht hankida,” ütles linnavolikogu liige Indrek Luberg.
Parempoolsetele pidi minema Haabersti linnaosakogu juhi koht.
Ka Luberg ütleb, et vastupidiselt Lauri jutule oli opositsioonil kokkulepe olemas.
“Olles olnud Jevgeni Ossinovski ja Maris Lauriga koos kõnelustel, pean tunnistama, et reformierakondlased taganesid opositsiooni ühisest kokkuleppest ja ajavad nüüd häma. Selgelt said kokku lepitud rollid linnaosakogudes, kus opositsioonierakondadel on hääleline ülekaal. Ainus, millega Maris Lauri rahul polnud, oli üks volikogu komisjon, mina sain Parempoolsete poolt lihtsalt loota, et kaks teist osapoolt selles küsimuses kokkuleppele jõuavad,” lausus Luberg.
Ja ka seda, et Reformierakond linnaosakogudes toimunut varem keskselt kokku ei leppinud, ei tasu uskuda, lisas ta.
“Reformierakondlaste jutt, et nemad tsentraalselt linnaosakogudega ei tegelenud, on vale. Kui me koos sotsidega nad peale reetmise ilmsikstulekut Nõmme linnaosakogu aseesimehe kohast ilma jätsime, ütles Maris Lauri, et nad olid selle kaotusega arvestanud. Ehk siis kalkuleerisid nad selgelt, mida nad meid reetes võidavad ja mida kaotavad,” lausus Luberg.
Ja veel enam: et Reformierakonna sümpaatia Keskerakonna suhtes pole sotside ja Parempoolsete paranoia, tõestas seegi, et Reformierakonna enda liikmed lobisesid linnaosades kokkuleppe Keskerakonnaga välja, ütles Luberg.
“Nii et ei veena mind need “ei teagi, kust need Keskerakonna või Isamaa hääled meile juurde tulid” jutud,” lausus ta.
Õhku jääb volikogu teise aseesimehe küsimus
Lauri teatavasti ütles, et kokkulepped linnavolikogu kohta peavad. See peaks tähendama ka seda, et opositsioonil on ühine kandidaat neile kuuluvale volikogu teise aseesimehe kohale. Kuivõrd sotsiaaldemokraadid on suurim opositsioonifraktsioon, peaks ühine kandidaat tulema neilt.
Ossinovski kinnitas, et nii see on ja kandidaat on tema.
Kuid ometi on teise aseesimehe valimine lükatud edasi juba kahel volikogu istungil. Konks pole aga seni olnud vastuolud opositsioonis – Ossinovski sõnul on kokkulepped vähemalt selle nädalani pidanud – vaid Keskerakonna vastuseis. Nimelt on vaja teise aseesimehe valimiseks volikogu koosseisu enamust ehk ka hääli koalitsioonist.
Viimase volikogu istungi alguses ütles Keskerakonna juht ja volikogu esimees Mihhail Kõlvart, et tal on tunne, et teise aseesimehe valimisega tulemusele ei jõuta ning see punkt võeti päevakavast välja.
Ossinovski sõnul ütles Keskerakonna fraktsioon enne istungit, et nemad oma poolthääli ei anna.
Seega läheb teise aseesimehe valimine kolmandale katsele ehk järgmisele volikogu istungile. Kuid nüüd on asjaolud muutunud ning peale Reformierakonna trikke linnaosakogudes ei tea enam, kas neid uskuda, et kokkulepped volikogus peavad, ütles Ossinovski.
“See käitumine (linnaosakogudes) tuli suure üllatusena,” lausus ta, lisades, et opositsiooni kokkulepe sisaldas kõike – ka teise aseesimehe kandidaati ja linnaosakogude juhte. Seega ei saa enam kindel olla, kas kokkulepe volikogu kohta ikka veel peab.
Kokkulepped ja nendest kinnipidamine võib olla keeruline, aga matemaatika on lihtne: kui Reformierakond saaks Keskerakonnalt toetuse oma kandidaadile teise aseesimehe kohale, piisaks nende kahe fraktsiooni häältest, et kandidaati ära valida. Aga see on lihtsalt spekulatsioon.