Viljandi uue vallamaja arhitektuuri ja sisearhitektuuri loonud Arhinaudi tiim arvestas, et värve ja elu hakkavad siseruumidesse tooma nii inimesed kui ka ümbritsev loodus. “Hoone on väljast soliidne, seest võimalikult neutraalne, aga samas soe, helge ja avar,” kirjeldas üks sisearhitekte Maili Tannenberg.
2024. aasta lõpul valminud Viljandi vallamaja arhitektuurse lahenduse eesmärk ja ühtlasi suurim väljakutse oli siduda tänapäevase kontori vajadused olemasoleva hoonekehandiga. Arhitektuurse kontseptsiooni autorid Teele Kapsta, Linn Nagel, Nele Šverns, Maili Tannenberg (Arhinaut OÜ) ja Pille Nagel tõlgendasid seda kui ideed luua esinduslik koht, kus töötajatel on hea ja mugav toimetada ning külastajatele jääb sealsest keskkonnast õdus mälestus.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
“Hoone oli üsna sügav, koridor seal keskel üsna pime, aknad olid pisikesed,” rääkis Tannenberg kunagise Viiratsi mõisa häärberi maakividest vundamendile 1977. aastal arhitekti Valve Pormeistri projekteeritud Gagarini-nimelise näidissovhoostehnikumi keskuse kontorihoone ruumiplaneeringust. “Kuidagi tuli muuta see avatumaks, tuua valgus sealt läbi.”
Avatust lisavad ajaloolisele rekonstrueeritud majale uue kihistusena kaks juurdeehitust – väljaulatuvad hoonemahud, kus klaasiga pole kokku hoitud. “Klaaspinnad aitavad ümberringi oleva ilusa looduse majja tuua ja luua silla sise- ja väliskeskkonna vahel. See on tore, kuidas sügisel õues olevad kollased puulehed ka toas olevasse keskkonda kuidagi sobituvad ja kõnetavad,” märkis sisearhitekt. “Lisaks on see läbipaistvus võib-olla ka vallale oluline, et mõjuda kutsuvalt ja esinduslikult.”
Sissepääs vallamajja.Foto: Rain Porss
Fuajee puhastusala suunab hoone sisemusesse
Ühes juurde ehitatud osas paikneb vallamaja sissepääsuala, kus hoonesse sisenedes tervitab puidune, valgusküllane ja heledates toonides fuajee. “Puit mõjub alati soojalt ja samas viisakalt,” põhjendas Tannenberg puidu kui naturaalse materjali valikut fuajees ja ka muudes ruumides.
Ta lisas, et teisedki vallamaja siselahenduses kasutatud viimistlusmaterjalid on võimalikult looduslähedased ja keskkonnahoidlikud. Näiteks fuajee kujunduses olulisel kohal olev ja hoone sisemusesse suunav puhastusala on loodud halli Zeno Protect Excellence porivaibaga, mis toodetakse päikeseenergia abil 100 protsenti taaskasutatud Econyl nailonkiududest.
Tannenbergi sõnul ei soovinud nad vallamaja sissepääsus kasutada äraviidavaid porivaipasid, sest kohapeal planeeritud puhastusala arvestab nii ruumi liikumisteede kui ka fuajeest algava teisele korrusele viiva trepiga. “Selline lahendus mõjub esinduslikult ning läbimõeldult,” rõhutas ta. Lisaks kogub polüamiidkiududest valmistatud vaipkate endasse paremini mustust ja niiskust ning takistab nii mustuse sattumist ülejäänud hoonesse.
Viljandi vallamaja fuajees suunab hoone sisemusesse puhastusala.Foto: Jürgen Volmer
Saali põrandakate on ühtaegu esinduslik ja kestev
Teises klaasfassaadiga eenduvas hooneosas on suur saal, mida saab vajadusel vaheseinaga kaheks väiksemaks ruumiks jagada. Lahti tõmmatud valget vaheseina kaunistab abstraktne tammemotiiv, mis on inspireeritud vallamaja kõrval kasvavast looduskaitse all olevast suursugusest tammepuust.
Kuna saali kasutatakse ka avalikeks sündmusteks ja koormus põrandale on selle võrra suurem, on seal kasutatud LVT-põrandakatet, mis kannatab tänu 0.55 mm paksusele kulumiskihile välisjalanõusid ja mööbli liigutamist paremini kui naturaalne parkett. “Kui vallamaja projekteerida, siis kõik materjalid peavad olema kestvad, aga samas välja nägema ausad ja esinduslikud,” märkis ta. Oma eheda puiduimitatsiooniga annavad kalasaba mustrisse sätitud Moduleo 55 Roots õhukesed vinüülist imitatsioonplaadid ruumile loodusliku ilme.
Avara saali saab vajadusel poolitada vaheseinaga, mida kaunistab hoone ümbruskonnaga haakuv tammemotiiv.Foto: Jürgen Volmer
Saali põrandat katab puidumustriline LVT.Foto: Jürgen Volmer
Läbi klaasi kumav valgus joonistab linoleumile uued kihistused
Vallamaja keskmesse, mille ruumiplaneering juhindub varasematest kiviseintest, on paigutunud kahele korrusele kitsaste koridoride ümber vallatöötajate tööruumid. Avatuse, valguse ja hubasuse lisamiseks kombineerisid arhitektid sellegi hooneosa siselahenduses klaasi ja puitu.
Kontoriruumides, kus see oli võimalik, asendati koridoripoolne kivisein klaasseina või -uksega. Kabinettidel, mille kasutajad soovivad rohkem privaatsust, on puidust uks. “Põhiprintsiip oli, et kui sein on klaasist, siis uks on tummine, ja kui sein on tummine, siis uks on klaasist,” kirjeldas sisearhitekt kivi- ja klaasseinte ning puituste paigutust tööruumides.
“Meie soovisime, et oleks võimalikult palju avatust ja klaaspinda, aga oli töötajaid, kes tundsid, et nende privaatsus peaks olema natuke suurem. Siis me mängisime nende klaaspindadega vastavalt – mõni on piimjas, teine rohkem läbipaistev,” rääkis ta, miks klaasid on paiguti erineva pinnaviimistlusega. “Kus oli rohkem privaatsust vaja, seal on klaasil ka rohkem graafikat.”
“Helehall ühevärviline linoleum seob nii tekstuurilt kui ka värvuselt kokku kontorite põrandate kollase ja tumehalli pehme vaipkatte ning kesksel sisetrepil ja saalis kasutatud tugeva puidumustrilise LVT.”
Sisearhitekt Maili Tannenberg.
Erineva läbipaistvusastmega klaaspinnad ning neil kujutatud Sasu Stuudio sisearhitekti Reilika Purgi loodud kergelt pärimuslik graafika moodustavad koridoris kabinettide esisele põrandale läbi valguse kuma mustreid. Tannenbergi arvates joonistab see kombinatsioon interjööri juurde uusi kihistusi.
Nii koridoride põrandaid kui ka teisi suurema käimisliiklusega alasid katab vallamajas pehmet ja rahulikku tausta loov Forbo linoleum Marmoleum Walton, mille valiku kasuks rääkisid sisearhitekti jaoks materjali looduslikkus ja väike puhastamisvaev. „Helehall ühevärviline linoleum seob nii tekstuurilt kui ka värvuselt kokku kontorite põrandate kollase ja tumehalli pehme vaipkatte ning kesksel sisetrepil ja saalis kasutatud tugeva puidumustrilise LVT,“ lisas ta.
Forbo linoleum Marmoleum Walton koridori põrandal.Foto: Jürgen Volmer
Vaipkatted ja keraamilised plaadid vihjavad valla värvidele
Kogu siselahenduse viimistlusmaterjalide valikul arvestasid sisearhitektid ka valla värvidega – sinise ja kollasega. “Me ei tahtnud, et see seos oleks nii otsene – palun, siin on nüüd valla värvid –, aga kollane sobis ideega olla helge ja samas jääda võimalikult neutraalseks,” sõnas Tannenberg. Kollane on keskne fuajee trepp, kontorite vaip ning osa tualettruume. Sinisele vihjavad pooltes tualettruumides kasutatud sinakas-hallikas värvitoon.
Kontoriruumide põrandaid katab väävelkollane Flotex Canyon flokeeritud vaip. Vallavanema kabineti ees- ja vastuvõturuumis on sama põrandakate paekivihalli tooni. “Tundus, et vaip tekitab koduse tunde, mõnusa töökeskkonna, kus töötajad tahaksid olla,” arvas Tannenberg. Ühtlasi on vinüülpõhimiku ja nailonkiududega vaibad kulumis- ja pesukindlad ning tänu kõrge efektiivsusega mikroobidevastasele Sanitized-töötlusele ei kogu materjal endasse liigset tolmu ja erinevaid baktereid, mis on töötajate ja külastajate tervisele mõeldes oluline.
Flotex Canyon flokeeritud vaipkate kontoriruumis.Foto: Jürgen Volmer
Idee kasutada tualettruumides halli fooniga terratsomustrilisi keraamilisi plaate tuli sisearhitektidel Viljandi vallaga seotud arhailistest ja mängulistest mulgi mustritest, aga ka tekstiilikunstniku Anu Raua loomingust. “Jällegi, tõlgendus ei ole nii otsene, aga viitab väikestele mängulistele sümbolitele,” täpsustas Tannenberg. Hoones on kasutatud keraamikatootja Fioranese terratso stiilis kollektsiooni Schegge plaate, mis omakorda haakuvad terratsomustriliste töötasapindadega puhke- ja saaliosa köökides.
Terratso stiilis keraamilised plaadid vihjavad arhailistele ja mängulistele mulgi mustritele.Foto: Jürgen Volmer
Puhke- ja vestlusruumid pakuvad nii koosolemise kui ka eraldumise võimalust
Tannenbergi sõnul oli Viljandi vallamaja loomisel kõige keerulisem leida sobivaim lahendus olukorrale, kus kõrvuti paiknevatel kabinettidel võib olla täiesti erinev töö iseloom. “Oli väljakutse luua midagi, mis neid kõiki ühendaks, ja midagi, mis pakuks kõigile seda, mida neil vaja on,” tunnistas ta. Lisaks oli oluline mõelda avalikule kasutusosale, et orienteerumine poleks liiga keeruline ja külastajatega rohkem kokku puutuvate töötajate ruumid paikneksid sissepääsule lähemal.
Keldrikorruse puhkeruumi põrandat katab naturaalne linoleum.Foto: Jürgen Volmer
Üheinimesekabinettideks oli hoones ruumi vähe, enamasti on vallaametnike kabinetid kahe või enama töölauaga. Koosolekute pidamiseks või vastupidi, privaatsemaks töötegemiseks on koridoridesse loodud klaasseintega eraldatud vestlusruumid. Vabamaks koosolemise paigaks on mõlemal korrusel puhkeruumid. “Seal saavad nad lõõgastuda, end maha laadida, võib-olla tulevad seal head ideedki kokkupuutes teiste töötajatega,” arvas sisearhitekt.