Riigi eelarvestrateegia järgi suureneb lähiaastatel Eesti riigivõlg hüppeliselt. Ainuüksi intressimakseid tuleb 2029. aastal maksta 464 miljonit eurot.
Valitsus on otsustanud lähemal neljal aastal teha sügavas defitsiidis eelarveid. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi tähendab see laenuintresside hüppelist kasvu – kui tänavu maksab Eesti intresse 184 miljonit eurot, siis nelja aasta pärast suureneb see 464 miljoni euroni.
Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ütles, et juba mitu aastat viltust riigieelarvet on väga raske ruttu tasakaalu saada ja siinjuures pole eraldi riigivõla intresside suurus üldse suurim probleem.
“Ma intressimakse suurust ei pea mõistlikuks välja tõsta, sest see on üldiste kulude otsas üks pisike element,” sõnas Ligi. “Me oleme ikkagi suure miinuse tekitanud üldiste kulude kuhjumisega ja seal otsas on see intress. Enne seda tuleb ikkagi laen, mis on palju suurem. Jah, kalkulatsioonides tuleb tunnistada, et sadu miljoneid intressi on suur kamakas, aga seal all on veel miljardid, selles on see probleemiallikas.”
Ka analüütikud ütlevad, et probleem pole ainuüksi riigivõla suurenemine.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver märkis, et põhiprobleem ei ole võla kasvus, vaid selles, et riigieelarve tulud kasvavad palju aeglasemalt kui kulud.
SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur rääkis, et kui riigivõlg nominaalselt suureneb, ei pruugi see üldse halb olla. “Oluline, kuidas me kasutame laenuraha. Kui me kasutame investeeringuteks, on see väga hea mõte. Kui me kasutame selleks, et katta jooksvaid kulusid, siis me teame, et see ei ole jätkusuutlik,” sõnas ta.
Rahandusminister Ligi rõhutas, et kui tasakaal on paigast ära, siis ei ole rahal enam silti. “Vastupidi, riik on oma investeeringuid kõvasti tagasi tõmmanud ja teeb neid suuresti näiteks CO2-rahaga või siis euroopa rahaga. Me tegelikult ikkagi katame igapäevaseid sundkulusid,” rääkis ta.
Küsimus jääb aga, kust leiab riik selle 464 miljonit eurot intresside maksmiseks.
LHV makroanalüütik Tapveri hinnangul tähendab suurenenud võlg maksutõuse. “Võib-olla seda tänane valitsus ei tee ja üritab mitte rääkida sellest maksutõusude poole pealt, aga see probleem jääb siis järgmiste valitsuste lahendada – kust võtta see raha, mida kasutada riigieelarve võla ja suurenenud intresside tagasimaksmiseks?” ütles ta.
“Eelarvedistsipliini üks argumente on, et kui asi lõdvaks lasta, siis ähvardavad maksutõusud, jah,” tõdes Ligi. “Aga see valitsus enam kindlasti makse ei tõsta, vaid vähendab. Järgmine aasta väheneb maksukoormus uuesti 35 protsendile.”