Kinokunsti sünnipäev toob Sõpruse ja Elektriteatri ekraanile Alice Guy filmipärandi
Tartu Elektriteatri pressiteade
19. detsember 2025
/
28. detsembril möödub 130 aastat maailma esimesest kinoseansist. Kino Sõprus ja Tartu Elektriteater tähistavad kinokunsti sünnipäeva maailma esimese naisrežissööri Alice Guy lühifilmide eriseansiga.
Tartu Elektriteatri programmijuhi Rasmus Räägu sõnul ei olnud Alice Guy mitte ainult esimene naisrežissöör, vaid paljude arvates ka esimene mängufilmirežissöör. “Kinokunsti kokkuleppeliseks sünnipäevaks peetakse 1895. aasta 28. detsembrit, mil 33 valitud külalist said osa Pariisi Grand Cafe India salongis vendade Lumière’ide lühifilmidest. Publiku hulgas olid ka fototehnika tootja Léon Gaumont ning tema kõigest 22-aastane sekretär Alice Guy. Kui paljud teised nägid filmikunstis pelgalt fotograafia edasiarendust, siis Alice Guy jaoks avanes lõputute loominguliste võimaluste maailm,” sõnas Rääk.
Aktiivse karjääri jooksul valmis Alice Guy käe all tuhatkond filmi, temast sai oma ala tõeline professionaal ning arendaja, kes katsetas esimeste seas nii värvi- kui helifilmiga. “Järgnenud aastakümnetel jäeti tema nimi arvukatest filmiajaloo teostest häbiväärselt välja, kuid tänaseks on Alice Guy, tema filmipärand ning panus selle kunsti arengusse taaskord laialdaselt tähistatud,” lisas Rääk.
Sõpruse kinos ja Tartu Elektriteatris linastuvad 28. detsembril 13 Alice Guy lühifilmi filmikunsti algusaastatest. Lisaks Alice Guy filmidele tulevad kinodes linastamisele ka teised filmikunsti sünniga seotud linateosed.
Sõprus keskendub lisaks Guy loomingule ka Eesti filmiajaloos esimeste naisautorite Virve Reimani ja Leida Laiuse loomingule. Näitamisele tuleb Virve Reimani 1956. aasta lühifilm “Üks moment, oodake!” ja Leida Laiuse 1963. aasta lühifilm “Mäed kui valged elevandid”. Sõpruse programmijuht Johannes Lõhmus sõnab nende filmide linastamisest Guy teoste kõrval: “Virve Reiman oli esimene eestlanna, kes õppis Moskvas filmilavastajaks ja koos operaator Aimée Beekmaniga asusid nad 1950. aastate lõpus tööle mängufilmi “Veealused karid” kallal, kuid poole võtteperioodi peal vahetati nad välja ning ei Reimanist ega Beekmanist saanud kunagi neid filmitegijaid, kelleks nad erialaselt välja koolitati. See film näitab Reimani potentsiaali lavastajana, mis nõukogude üdini maskuliinses filmimaailmas välja söödi. Leida Laius jälle näitas oma filmide ja olemusega seda jõudu ja meelekindlust, mida oli vaja, et üldse naisena Nõukogude Eestis saaks filme teha. Proovime selle seansiga suunata natuke valgust sellele osale filmiajaloost, millest tihti ei räägita.”
Tartu Elektriteatris näeb Guy lühifilmide kõrval Priit Pärna ning Janno Põldma animatsiooni “1895”, mis valmis filmikunsti sajandaks sünnipäevaks ja pälvis Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta parima Eesti filmi auhinna, ning Eesti nukufilmitraditsiooni looja Elbert Tuganovi eksperimentaalset aimefilmi “Žanri sünd” animafilmi tekkimisest ning kujunemisest.
Viimati muudetud 19.12.2025