Männi kohvik on ümbruskonna inimestele olnud läbi aegade kindel peatuspaik: võlu peitub selles, et siin ei panda rõhku peenutsemisele, vaid sellele, et toidud oleksid koduselt maitsvad ja kõht saaks korralikult täis. Ega seal muidu nõnda palju töömehi käiks. «Mina sööks vist seda portsu kolm päeva, aga täismehed tulevad töölt ja vajavad laadimist,» märgib Tarem, kes end kohvikupidajaks enam nimetada ei saa. Ta teab olukordi, kus inimene on peene restorani õhtusöögilauast otse Männisse põrutanud, et kõht lõpuks täis süüa.
