Venemaa režiimi juht Vladimir Putin välistas reedel antud teleintervjuus igasuguse kompromissi agressioonisõja lõpetamiseks Ukrainas ja süüdistas Euroopa Liitu katses röövida Venemaa varad.
“Ainus asi, mida ma tahan öelda, on see, et oleme alati seda öelnud: oleme valmis ja tahame selle konflikti rahumeelselt lõpetada, tuginedes põhimõtetele, mille ma eelmise aasta juunis Venemaa välisministeeriumis välja tõin, ja tegeledes kriisi juurpõhjustega,” ütles Putin kohe oma traditsioonilise aastalõpu pressikonverentsi alguses.
Ta viitas 18 kuud tagasi peetud kõnele, milles ta nõudis, et Ukraina loobuks oma ambitsioonist liituda NATO-ga ja viiks oma väed täielikult välja neljast oblastist, mille Moskva on kuulutanud endale kuuluvaks territooriumiks. Kiiev keeldub aga loovutamast maid, mida Vene väed pole peaaegu nelja aasta jooksul täiemahulises sõjas suutnud vallutada.
Putin ütles, et ei näe Ukraina poolel valmisolekut rahulepingu sõlmimiseks, kuid tema sõnul on teatud märke, et Kiiev on valmis dialoogi pidama.
Putini mitmetunnine esinemine algas järgmisel hommikul pärast seda, kui Euroopa Liidu juhid lükkasid kõrvale plaani kasutada külmutatud Venemaa varasid Ukrainale antava laenu tagatisena, otsustades selle asemel laenata Ukrainale raha EL-i eelarve tagatisel, et aidata Kiievil järgmise kahe aasta jooksul oma riigieelarvet rahastada.
EL-i riikide juhid ütlesid, et jätavad endale õiguse kasutada Venemaa varasid laenu tagasimaksmiseks, kui Moskva ei maksa Ukrainale sõjareparatsioone.
Putin tõdes, et EL taganes osade riikide ettepanekust Vene varad tagatiseks seada, kuna see oleks toonud kaasa tõsiseid tagajärgi ja see oleks kahjustanud Euroopa Liidu staatust välisvarade turvalise hoiukohana.
“Vargus ei ole sobiv termin… See oleks röövimine päise päeva ajal. Miks ei saanud seda röövi läbi viia? Sest tagajärjed röövlitele oleksid rängad,” ütles ta.
“See ei oleks ainult hoop nende mainele; see õõnestab usaldust euroala vastu ja seda, et paljud riigid, mitte ainult Venemaa, vaid peamiselt naftat tootvad riigid, hoiavad oma kulla- ja välisvaluutareserve euroalas,” rääkis Putin.
Sõjategevusest rääkides andis Putin lahinguväljal toimuvale üksikasjaliku hinnangu, väites, et Venemaa liigub kogu rindejoone ulatuses edasi ja Ukraina väed taanduvad.
Ukraina kinnitusel on aga Venemaa edusammud aeglased ja tulnud tohutute kaotuste hinnaga. Ukraina väidab, et tema üksused peavad jätkuvalt lahinguid sellistes kohtades nagu Kupjansk, mille Moskva väitel vallutasid tema väed juba novembris.
Olukord Ukraina sõjas – ja küsimus, millal see lõpeb – domineerisid Putini telemaratoni esimeses osas, mida ta on alates 2001. aastast peaaegu igal aastal erinevates formaatides korraldanud.
Tavaliselt kasutab ta seda kümnetele küsimustele vastamiseks alates tuumarelvadest kuni toiduhindadeni. Mõned küsimused esitavad ajakirjanikud ja teised tavalised venelased, kes saavad need esitada veebis või telefoni teel.
Kreml teatas, et oli eelnevalt saanud üle 2,6 miljoni küsimuse. See näitavat võimude väitel Putini avatust vastata küsimustele mis tahes teemal ja tema valmisolekut reageerida kodanike muredele.
Kuid teleintervjuu korralduses esines siiski mõningaid tõrkeid, kui ekraanile ilmus sissetulevate tekstisõnumite hulgas ka mitu sarkastilist kommentaari. “Mitte otseühendus, vaid tsirkus,” kõlas üks sõnumitest, mida näidati otse-eetris enne kaamera ümberlülitamist.
Putin ütles, et Venemaa majanduskasvu järsk aeglustumine – 4,3 protsendilt 2024. aastal ühe protsendini sel aastal – oli keskpanga teadliku tegevuse tulemus inflatsiooni alandamiseks.
Putini pressikonverentsi ajal teatas keskpank, mis on Reutersi väitel ettevõtete, kommertspankade ja mõnede poliitikute tugeva surve all intressimäärade langetamiseks, et langetab oma baasintressimäära poole protsendipunkti võrra 16 protsendini.