Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Prantsusmaa ekspordinõuniku Steve Cesse sõnul otsib Prantsuse turg praegu just neid lahendusi, milles Eesti ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised – energiatõhusust, puitu, modulaarset ehitust ja nutikaid tehnoloogiaid.
Prantsusmaa eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus on käivitanud ulatuslikud muutused kogu ehitussektoris. Kehtestatud on rangemad ehitusnormid ning kasutusele võetud finantsmeetmed, mis suunavad nii uusi hooneid kui ka renoveerimisprojekte eelistama madala süsinikujalajäljega materjale ja energiatõhusaid lahendusi. Lisaks teatas Prantsuse valitsus juba 2021. aastal 30 miljardi euro suurusest investeerimisplaanist, mille eesmärk on kiirendada üleminekut säästvatele lahendustele.
„Suurtes Prantsuse linnades rakendatakse eraldi arengukavasid, mis keskenduvad hoonete renoveerimisele ning rohelise energia integreerimisele linnaruumi. Eriti suured võimalused on avanenud hoonete renoveerimise valdkonnas. Prantsusmaal on ligikaudu 5,3 miljonit sotsiaalelamufondi kuuluvat korterit, millest märkimisväärne osa vajab energiatõhususe parandamist, ja kestlikke lahendusi pakkuvatel Eesti ettevõtetel on siin tugev positsioon,“ selgitab Cesse.
Kiirelt kasvavas rollis on ka puit ja modulaarne ehitus. Näiteks Strasbourg on võtnud eesmärgiks, et 10–15% uutest elamutest oleksid puidupõhised. Samal ajal seisab Prantsuse ehitussektor silmitsi kvalifitseeritud tööjõu puudusega, mis suurendab huvi tehaseliste ja moodulipõhiste lahenduste vastu. „Eesti ettevõtete kogemus puitmajade ja moodulhoonete tehaselises tootmises on üks tugevamaid argumente Prantsuse turule sisenemisel,“ märgib Cesse.
Lisaks füüsilisele ehitusele otsib Prantsusmaa aktiivselt ka uusi rohetehnoloogiaid ja digilahendusi. Linnad investeerivad taastuvenergiasse ning nutikasse taristusse. Dijon on seadnud sihiks katta 2050. aastaks ligi 69% oma energiatarbimisest taastuvatest allikatest, sealhulgas suurte päikeseparkidega.
Samal ajal arendab Angers ulatuslikku linnaplatvormi, kuhu investeeritakse üle 170 miljoni euro. See loob nõudluse tarkvara-, analüütika-, sensortehnoloogia ja platvormilahenduste järele, mis aitavad ehitusettevõtetel tõsta efektiivsust ja vähendada kulusid. Cesse’i sõnul otsitakse Prantsuse turul aktiivselt ettevõtteid, kes suudavad ühendada kestlikkuse ja digitaliseerimise praktilisteks lahendusteks.
Kuigi hetk on soodne, eeldab Prantsuse turule sisenemine siiski teadlikku ettevalmistust. Cesse rõhutab, et ehitussektorit reguleerivad põhjalikud normid ning avalikud hanked toimuvad rangete kriteeriumide alusel. „Seetõttu on soovitatav teha koostööd kohalike arhitektide, tarnijate või peatöövõtjatega. Partnerid aitavad navigeerida läbi regulatsioonide ja keelebarjääride ning avavad ukse suuremate projektideni,“ selgitab ta.
Huvi Eesti ettevõtete vastu on Prantsusmaal juba selgelt tajutav. Pärast hiljutisi kohtumisi Eesti ettevõtetega kinnitas Prantsuse suur ehitusettevõte Altura, et näeb Eesti puidutööstuses ja tehnoloogiaettevõtetes märkimisväärset potentsiaali. „Prantsusmaa säästliku ehituse areng toimub kiires tempos ning kujundab turgu aastakümneteks. Kohalike partnerite abil turu eripärasid ületades on Eesti ettevõtetel oma tugevustega osa saada väga suurte mahtudega ärist,“ võtab kokku EISi Prantsusmaa ekspordinõunik.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare