Elamumess on üks neist lugudest, mis toob selle vastuolu väga selgelt nähtavale. Siin ei ole tegu influencer-juhiga, kes ehitab brändi peamiselt selfie’de ja story’de kaudu. Tegemist on juhiga, kes ei ela iga päev avalikus digitaalses etenduses, kuid kelle kohalolu, otsused ja väärtused töötavad tema eest.
See on nähtavuse paradoks. Mõjuv juht ei pruugi ise üldse postitada, aga ilma temata ei oleks ka kogu seda lugu.
Alustame ühest ausast tõdemusest: juht ei pea ise oma sotsiaalmeediat haldama. Ta ei pea iga päev mõtlema, mida LinkedIni postitada, millise filtriga pilti töödelda või mitu rida teksti on algoritmi-sõbralik. Tal ei pea isegi isiklikku profiili olema.
Küll aga on tal üks roll, mida ei saa osta ega agentuurile delegeerida. Ta peab olema oma idee süda ja nägu. Mitte maskott, vaid inimene, kelle kaudu partnerid ja kliendid saavad aru, mille eest see ettevõtmine seisab, töötajad mõistavad, miks see üldse oluline on, ja avalikkus tajub, miks see ei ole lihtsalt „veel üks projekt“. Usaldus ja mõju ei teki postituste arvust, vaid hetkest, mil juhi autentsus kohtub selge, läbimõeldud strateegiaga.
Elamumess: juht ei karju, aga on kohal
Elamumess 2025 on siinkohal väga konkreetne näide. Enne kui said valmis esimesed majad, oli olemas üks inimene ja tema visioon. Mait Schmidt ei olnud esimene, kes Eestis Elamumessi korraldamisest unistas, aga ta on esimene, kes selle ka tegelikult ära tegi. See ei olnud tema jaoks abstraktne projekt, vaid isiklik panus parema elukeskkonna loomisesse, kuhu ta panustas palju aega, närve ja raha. „Krüptosse investeerimise asemel olen investeerinud maasse, mis on minu jalge all,“ sõnas Schmidt Elamumessist kõneledes.
Kui hakkate otsima Maidu igapäevaseid sotsiaalmeediapostitusi, ei pruugi te neid kuigi palju leida. Ometi jõudis Elamumessile rohkem kui 10 000 külastajat ning selle ümber loodi üle 1300 originaalse sisuühiku – postitused, videod, artiklid, podcastid –, mis kogusid kokku üle 3,3 miljoni vaatamise. Instagramis kasvas nähtavus enam kui 1,1 miljoni vaatamiseni ja kümnete tuhandete interaktsioonideni, Facebookis lisandus veel 2,3 miljonit videote vaatamist ja 22 päeva jagu vaatamisaega.
Mait ei kirjutanud ise ühtegi postitust. Tema nähtavus sündis sellest, et ta oli päriselt kohal – teleintervjuudes, raadiosaadetes, paneelidel, avakõnes, kohtumistel partneritega, vestlustes külastajatega. Tema isiklik lugu ja kohalolu olid sotsiaalmeedia sisu keskmes ning just see puudutas inimesi. Inimestele läks korda mitte ainult see, mida Elamumessil tehti, vaid miks seda tehti.
Sisu lõid kümned partnerid: Elamumessi turundus ja meediatiim, arendajad, arhitektid, sisekujundajad, tootjad. Nad kõik jagasid oma kanalis muljeid Elamumessilt. Iga story, foto ja lühivideo kandis sama mõtet – tegemist ei ole lihtsalt ühe üritusega, vaid elamuse ja tulevikukodu laboriga.
Majakas, mitte megafon
Hea juht ei pea käituma nagu megafon, mis karjub igas kanalis, iga päev ja iga hinna eest. Palju olulisem on olla majakas. Majakas ei vilguta paaniliselt igas suunas. Tal on üks selge kiir, mille järgi teised end joondavad. Ta ei hüppa täna ühe ja homme teise teema juurde, vaid püsib paigal – ta on nähtav, stabiilne ja usaldusväärne.
Elamumessi puhul tähendas see, et fookuses ei olnud lihtsalt majad, vaid elukeskkond laiemalt: see, kuidas inimesed päriselt elavad, kuidas materjalid, arhitektuur ja maastik koos töötavad. Selle keskmes oli üks selge väärtus – koostöö. Ja üks konkreetne nägu – Mait Schmidt, kes kehastas seda hoiakut nii laval, otse-eetris kui ka ehitusplatsil.
Sotsiaalmeedia, PR ja partnerite kanalid olid justkui lained, mis majaka valgust laiali kandsid. Aga valgus ise tuli juhi seest – tema visioonist, otsustest ja sellest, kuidas ta ruumi mõjutas.
Tihti jäämegi kahe äärmuse vahele kinni. Ühel pool on loosung „ole lihtsalt autentne“, ja juhid, kes jagavad kõike ausalt, aga ilma igasuguse strateegilise raamita. Teisel pool on täiuslik PR, kus iga sõna on lihvitud ja iga pilt kontrollitud, kuni inimene ise on loo seest kadunud.
Mõju tekib seal, kus need kaks kohtuvad
Autentsus tähendab, et juht julgeb näidata, mida ta päriselt usub, ka siis, kui see ei ole kõigile meeltmööda. Ta räägib sama asja nii väikesel koosolekul, raadioeetris kui ka suure saali ees, mitte ei vali iga publiku jaoks täiesti uut rolli. Ta ei mängi ideaalset juhti, vaid lubab endal olla inimene, kellel on selgroog ja oma stiil.
Strateegia tähendab, et on otsustatud, millega see juht on nähtav. Mitte „kõigest natuke kõike“, vaid konkreetsed ja selged teemad, millega tema nime seostatakse. On läbi mõeldud, millistes kanalites ja formaatides ta pilti ilmub. Kas pigem teles ja raadios, erialases meedias, konverentsidel, suletud üritustel, millistel sotsiaalmeedia platvormidel, ja millised kohad võib täiesti rahulikult vahele jätta. Ning olemas peab olema ka süsteem – tiim, partnerid, agentuur, mis hoiavad seda lugu järjepidevalt elus.
Sellest hetkest alates ei ole enam vahet, kas juht ise vajutab „postita“-nuppu või teeb seda keegi tema eest. Inimesed tajuvad järjepidevust, selgust ja sihti. Nad tunnevad ära sama inimese nii messihallis, ajalehes ilmunud loos kui ka sotsiaalmeedias avaldatud Reels’is.
Kolm asja, mida juht ei saa delegeerida
Sotsiaalmeedia haldamise võib juht delegeerida. Graafika, video, tekstid – kõike saab sisse osta, aga on mõned asjad, mida ei saa mitte kellelegi üle anda.
Esiteks: mille eest ma juhina tegelikult seisan? Kui juhil endal puudub selgus, mis on tema idee sisuline tuum, ei päästa ükski kommunikatsiooniplaan. Elamumessi puhul ei räägitud kõigest natuke, vaid järjekindlalt parema elukeskkonna loomisest ja sellest, et Eestis on ruumi suurelt mõtlemiseks.
Teiseks: kuidas ma ruumi mõjutan? Juhi nähtavus algab ruumist, mitte kaamerast. Koosolek, läbirääkimised, lavalt maha tulemise järgne small talk – inimesed tunnevad väga kiiresti ära, kas see on sama inimene, keda nad näevad meedias, või on avalik pilt ja päris käitumine kaks erinevat maailma.
Ja lõpuks peab iga juht ise otsustama, millised on tema mitte-delegeeritavad kontaktpunktid. Mõne juhi jaoks on see kord kvartalis oluline esinemine, teise jaoks süvaintervjuud, kolmanda jaoks partnerkohtumised, kus pannakse paika järgmised suured sammud. Need on kohad, kus usaldus tekib ja kinnistub. Alles siis on mõtet ehitada nende ümber rohkem kanaleid, postitusi ja reklaami.
Nähtavus kui strateegiline kapital
Elamumessi kogemus näitab, et juht ei pea ise iga päev postitama, et olla mõjukas, aga ta peab olema oma idee nägu, oma sõnumi peremees ja lubama ehitada enda ümber süsteemi, mis seda lugu järjepidevalt võimendab. Nähtavus ei ole juhile enam ammu hobi ega üks osa turundusest – see on strateegiline kapital ja osa ettevõtte tulevikuportfellist.
Juht, kes seda mõistab, ei vaidle enam selle üle, kas ta peaks kolm või viis korda nädalas postitama. Ta küsib hoopis, kuidas ehitada selline nähtavus, mis töötab ka siis, kui tema ise parasjagu online ei ole – aga on alati kohal.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare