Soomaa veisekasvatajad on hädas hundirünnakutega, mis on sagenenud eelmise aasta lõpust. Veisekasvatajad pole rahul keskkonnaameti asjaajamisega ja on pöördunud probleemiga ka riigikogu komisjonide poole. Keskkonnaameti sõnul tegelevad nad probleemiga ja lubavad Soomaal erilubade alusel hunte küttida.

Soomaa luhtadel on veiseid kasvatatud aastaid. Kuigi hundirünnakud on olnud probleemiks juba viimased paar aastat, algasid suuremad murdmised eelmise aasta lõpus.

Üle kümne aasta Soomaa rahvuspargi aladel veiseid kasvatanud Tiit Soa näitas kohti, kus hundid tema karja murdmas on käinud.

“Mul on kokku siin luhtade peal on circa 200 amme ja hundid on ära murdnud pooled nende ammede vasikatest ehk ca 100 vasikat. Põhimõtteliselt olukord on katastroofiline, sest ta sisuliselt ei jäta enne järgi, kui ta murrabki kogu selle karja lihtsalt puhtaks vasikatest,” rääkis Soa.

Veisekasvataja Andres Hein tõdes, et ta veisekari on hävitatud. “Siin ei tule midagi nüüd, ülejäänud tuleb ära viia ja ongi kõik. Mingi 30 tükki on ära söödud ja söövad järjest edasi,” sõnas ta.

Pärnumaa veisekasvataja Siim Suitsmart viib oma loomad Soomaa luhtadele suviti ja varem pole hundid neid seal rünnanud.

“Me viisime nad sinna maikuu lõpus, Halliste jõe luhale. Nad said seal olla kolm päeva. Siis toimus hundirünnak. Söödi üks vasikas ära ja mõned päevad said seal veel olla, toimusid veel mõned need rünnakud, kus nad aeti karjamaalt välja,” rääkis Suitsmart.

Probleemi lahendamiseks ootavad veisekasvatajad riigilt jõulisemat sekkumist

Veisekasvatajatele tundub, et hundi kaitsmine on tähtsam kui rahvuspargi luhtade hooldamine, mida riik ise soovib ja selle eest ka maksab. Nii on Soa koos teiste Soomaa veisekasvatajatega juba pea aasta otsa kirjutanud erinevatele  ametkondadele, et märku anda: hundi kaitsmisega Soomaal on mindud liiale ja nuhtlusisendiks saanud hundid tuleb ära küttida.

Soa on probleemi arutamiseks palunud kokku kutsuda ka riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjoni erakorralise istungi.

“Kuna ma keskkonnaametist abi ei saanud, siis pöördusin kõrgemate asutuste poole,” sõnas Soa. “Me tegeleme mingi asendustegevusega, meile räägitakse viie traadiga aedadest. Me proovisime selle aia ära, see ei töötanud. Huntide populatsioon on lastud nii suureks minna, et see söödabaas, mis tal metsas on, ja huntide arvukus ei ole tasakaalus.”

Keskkonnaagentuuri andmetel elab Soomaa piirkonnas kolm hundikarja, neist üks rahvuspargi alal. Olukorra Soomaal muudab probleemseks esiteks see, et keerulise maastiku tõttu on seal loomi ka raskem huntide eest kaitsta, teiseks ei tohi rahvuspargi alal küttida, kolmandaks ei tohi hunti küttida ka Soomaaga külgnevates jahipiirkondades.

Keskkonnaamet pole aga nõus, et midagi pole ette võetud.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juht Tanel Türna rõhutas, et ameti vaates on probleem olemas.

“Alates eelmise aasta lõpust on ründed veistele sagenenud ja protsess jätkub. Soomaa põhikari on olnud alati üks meie kaitse-eesmärkidest. Me oleme tahtnud seda karja säilitada. Lihtsalt see olukord, mis praegu on tekkinud, et kuna hundil puudub toidubaas ja ta on asunud murdma veiseid, siis tuleb selle olukorra muutuseks midagi ette võtta ja tuleb midagi ette võtta selle Soomaa põhikarjaga, keda me oleme siiani kaitsnud,” rääkis Türna.

“20 aastat ei ole seal hunte kütitud. Selle lahendusena on keskkonnaamet ka alates selle aasta märtsist juba välja andnud mitmeid erilubasid,” lisas ta.

Kuigi Türna sõnul on pretsedenditu, et amet annab küttimiseks lube rahvuspargi alal, tuleb neid välja anda seni, kuni hundirünnakute mure laheneb.

Veisekasvataja ja jahimees Suitsmart märkis, et küttimine peab jätkuma suuremal skaalal. “Me oleme ümberkaudsed jahimehed, meil ei ole siin hundilube ja hunt tunneb siin ennast väga turvaliselt,” märkis ta.

Siiski õnnestus eriloa alusel nädal tagasi üks hunt rahvuspargi alal ära küttida. Jahimees Aimar Arro meenutas, et ta oli selleks ligi 20 tundi varitsuses.

Nii Arro kui ka Suitsmardi arvates tuleks lubada huntide küttimist ka Soomaaga külgnevates jahipiirkondades.

“Ametkonnad peavad otsustama, kas on vajalik nüüd luhtade hooldus või huntide kasvatamine,” märkis Suitsmart.

Keskkonnaamet tunnistas, et on keeruline samal ajal säilitada Soomaa luhtasid ja kaitsta hunti.

“Samas äkki võimalik ka kompromissvariant – vähendada natuke karjatatavaid alasid, tõhustada ennetusmeetmeid, vaadata Soomaad kui erilist ala,” sõnas Türna.

Soa rõhutas, et kui olukord ei parane, pole veisekasvatus Soomaal enam võimalik. Siiski pole ta lootust kaotanud ja on alustanud oma veistele huntide kaitseks talvise varjualuse ehituse planeerimisega.

Allikas:
“AK. Nädal”