Pärast kõripiirkonna operatsiooni vajavad patsiendid sageli taastusravi, et saada tagasi endine häälekvaliteet, kujundada sobiv hääle kasutuskoormus ja vältida liigse armkoe teket. Ülikooli kõrvakliinikus uuritakse, kas digitaalne taastusravi võiks asendada tavapärast logopeedilist teraapiat ning kas see muudab raviteekonna patsiendikesksemaks ja teenuse kättesaadavamaks, vahendab BNS.
Häälekaotus või häälekvaliteedi muutus võib märkimisväärselt mõjutada inimese igapäevaelu, tema tööd, suhtlemist ja enesekindlust. Kõrvakliiniku vanemarst-õppejõud Linda Sõber selgitas, et häälekvaliteeti parandav või muutev kõrikirurgia ehk fonokirurgia keskendubki häälepaelte delikaatse struktuuri säilitamisele ja nende funktsiooni parandamisele. Et häälepaelte limaskest ja selle alumised kihid paraneksid armkoe tekketa, tuleks patsientidel teha nii operatsioonieelset kui ka -järgset taastusravi.
«Ideaalis tuleks operatsioonijärgset hääleteraapiat teha iga päev kaks kümneminutilist seanssi ja seda kuue kuu jooksul pärast operatsiooni, kuid logopeedilise abi ootejärjekorrad on Eestis pikad, ulatudes kuni kahe kuuni,» märkis Sõber. «Taastusraviga oleks kõige tõhusam alustada juba esimesel nädalal pärast operatsiooni ja enamikul juhtudel on soovitatav alustada hääleteraapiaga juba enne operatsiooni. Selle väljakutse lahendamiseks katsetame digitaalset hääleteraapiat, mida saab võrrelda traditsioonilise logopeedilise teraapiaga, kuid mis ei vaja igal korral füüsilist vastuvõttu.»
Patsientidele on olemas äpp, kus on olemas juhiseid, logopeedi koostatud harjutusvideod ja meeldetuletused hääleteraapia tegemiseks. Lisaks praktilistele juhistele operatsioonieelse ja -järgse perioodi kohta toetab rakendus patsiente igapäevaste harjutuste tegemisel, aitab järgida raviplaani ning annab vastuseid korduma kippuvatele küsimustele.