Õilme ja Urmas Viilma Autor/allikas: Sten Teppan/ERR
Jõulueelses “Käbi ei kuku…” saates on jumalast juttu rohkem kui tavaliselt.
Asi on selles, et kümme aastat tagasi EELK peapiiskopiks pühitsetud Urmas Viilma ei tule kristlikust kodust. Kui Urmase enda väljendit appi võtta, “keeras poiss ära” gümnaasiumi ajal.
“Ma tegin iseenese jaoks kokkuleppe, et hea küll, jumal, kui sa oled olemas, ma usun sinusse nii kaua kuni asi läheb jamaks,” kirjeldab Urmas hetke, enne mida polnud ta endalt kunagi küsinud, kas jumal on olemas või mitte.
Tuleb lisada, et paraku läks jamaks. Kutselise autojuhina töötanud vanem vend Margus hukkus avariis. Traagiline sündmus ei löönud Urmast siiski jalust, küll langes tema õlule ränk roll pakkuda tröösti kõige lähedasematele. Muidugi vanematele, aga ka vennast jäänud lesele ja seitsmekuusele pisitütrele.
“Mäletan küll, kui läksin keldrisse, kus isa üksi nuttis, ja embasin teda. Ja siis ta ütles mokaotsast: kus see jumal nüüd siis oli,” meenutab Urmas Viilma sünget hetke. Kelder oli isa Tõnisele rahunemise ja selguse otsimise koht, kuhu ta peitus ka siis, kui oli saanud teada Urmase ootamatust otsusest kirikuõpetajaks õppida.
Lugusid lapsepõlvest ja koos kasvamisest jagab Urmasega ema Õilme Viilma, külalistega vestleb Sten Teppan.