Toom alustas tööd Eesti Raadio välisuudiste toimetuses 1987. aasta sügisel ja sellest alates on ta oma annet rakendanud nii päevatoimetaja ja parlamendikorrespondendina kui ka paljude teiste valdkondade kajastamisel.
Kuidas teil praegu läheb?
Läheb, nagu viimased aastad pärast koroonat on läinud. Siis oli tööprotsess ja rütm veidi teistmoodi. Praegu olen vastavalt graafikule eetris uudistesaadetega, lühiuudistega või teen uudislugusid.
Mis on ajakirjanikutöös kõige köitvam?
Mitmekesisus nii teemakäsitluse kui ka inimestega suhtlemise osas. Võib juhtuda teema, millega oled varem tegelenud ja mida saad edasi arendada. Samas tuleb teha lugu asjast, millest midagi ei tea ja tuleb hakata ennast kõigega kurssi viima. Saad käia kohtades, kuhu muidu poleks kunagi sattunud, ja vestelda inimestega, kellega poleks kunagi kohtunud.
Millised on teie lemmikviisid kultuuri tarbida, valdkonnas toimuvaga kursis olla?
Valdkond, millega ma pean kursis olema, on uudiste valdkond ja selle sees olen ma ka pidevalt, nii et ka kursis. Kultuuri tarbimine jõuab minuni reeglina läbi teatrietenduste, mida külastan aastas kümne ringis, ja raamatute. Mõne kvaliteetfilmi vaatan ka ära, aga suur kunstinäituste külastaja ei ole.