Sõjapäev 1396: Venemaa rünnakus Odessa oblastile hukkus seitse inimest | Välismaa

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas laupäeval, et Ukraina pikamaadroonid tabasid Vene okupatsiooni all olevas Krimmis Belbeki sõjaväelennuväljal kahte Vene Su-27 hävitajat.

Ametkonna teatel opereerib droone SBU erioperatsioonide keskus Alfa.

Okupeeritud Krimmis Sevastopoli lähistel asuv Belbek on Vene sõjaväelennuväli. Vene väed on kasutanud seda poolsaarel olulise tugipunktina hävituslennukite ja õhutõrjesüsteemide paigutamiseks.

“SBU erioperatsioonide keskuse Alfa pikamaadroonid tabasid ajutiselt okupeeritud Krimmis Belbeki sõjaväelennuväljal kahte lennukit Su-27. Üks lennukitest asus rulleerimisteel, olles täisrelvastuses ja valmis lahingulennuks – see hävitati,” kirjutas SBU sotsiaalmeedias.

SBU hinnangul on kahe lennuki kogumaksumus ligikaudu 70 miljonit dollarit. Samuti märkis amet, et tabamuse sai lennuvälja juhtimistorn, mille tõttu võib olla raskendatud lendude korraldamine ja juhtimine.

“Tegu on viimastel päevadel juba teise eduka SBU rünnakuga Belbeki lennuväljale. 18. detsembril tabasid meie droonid Vene tehnikat sadade miljonite dollarite väärtuses – sealhulgas kahte radarit Nebo-SVU, süsteemi S-400 Triumf radarit 92N6, õhutõrjesüsteemi Pantsir-S2 ja täisrelvastuses lennukit MiG-31,” lisas amet.

SBU sõnul vähendavad rünnakud Venemaa võtmetähtsusega lennuväljadele ning lennukite ja õhutõrjesüsteemide hävitamine okupeeritud Krimmis märgatavalt vaenlase sõjalist potentsiaali regioonis.

“Süsteemne töö jätkub,” kinnitas SBU.

Venemaa ballistilise raketi rünnakus Ukraina Musta mere äärsele Odessa oblastile sai reedel surma seitse ja haavata 15 inimest. Moskva on hoogustanud rünnakuid olulise rannikupiirkonna vastu pärast seda, kui režiimi juht Vladimir Putin ähvardas, et maksab kätte Ukraina arvukate löökide eest Vene naftat vedavate tankerite pihta.

“Vaenlane ründas Odessa oblasti sadamataristut, seitse hukkunut, viisteist haavatut,” teatas Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper sotsiaalmeedias.

Kiperi sõnul süttis rünnaku tagajärjel põlema veoautode parkla.

Viimastel nädalatel on Venemaa rünnanud Odessa logistika- ja energiataristut, andes löögi Moldova piiril asuvale sillale ning jättes sajad tuhanded inimesed külma ilmaga elektri ja kütteta. Rünnakutes on saanud lahjustada ka piirkonna sadamates seisnud välisriikide lipu all sõitvad tsiviillaevad.

Reedel tabas Ukraina Vahemere neutraalvetes järjekordset Moskva sanktsioonidest möödahiilivat varilaevastiku tankerit. Tegemist on esimese rünnakuga sellel merel pea neli aastat kestnud sõja jooksul.

Kuu algul ründas Kiiev sarnaseid laevu ka Mustal merel.

Reedene rünnak leidis aset ajal, mil sõja lõpetamiseks käib vilgas diplomaatiline tegevus ning USA, Ukraina ja Euroopa ametiisikud on kogunenud Miamisse järjekordsele kõnelustevoorule.

Putin teatas detsembri alguses, et Venemaa laiendab rünnakuid Ukraina sadamatele ning ähvardas riigi täielikult merest ära lõigata, kui Ukraina jätkab tankerite ründamist.

“Olukord Ukraina lõunaosas Odesa sadamapiirkonnas on raske. Venemaa on rünnakuid intensiivistanud, üritades tõkestada Ukraina ligipääsu Mustale merele,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on Ukraina julgeolekugarantiide küsimuses tehtud edusamme, vahendas portaal Unian presidendi usutlust Poola uudisteagentuurile PAP. 

“Eriti kuna meil tulevad Ühendriikide pakutavad tagatised, mille kongress heaks kiidab… See, kuidas meie partnerid reageerivad Venemaa agressiooni võimalikule kordumisele, on ülioluline,” märkis Ukraina juht.

Tema sõnul on Euroopa garantiid eraldi küsimus.

“Me pole nendega ka siin täiesti rahul, aga oleme 90% rahul,” ütles president.

Ta arutas ka Ukraina vägede arvu määramist rahuplaani tööversioonis ja ütles, et praegu räägib selle plaani tööversioon 800 000-st ja just seda Ukraina kaitsevägi vajab.

Zelenski avaldas taas tänu Ühendriikidele ja selle presidendile Donald Trumpile tema soovi eest lõpetada sõda Ukrainas.

“Putinil pole absoluutselt mingit soovi seda sõda lõpetada ja mis veelgi olulisem, ta ei taha lõpetada sõda Ukrainas ega kavatse lõpetada sõda üksnes Ukrainas. Ta tahab minna kaugemale,” teatas president.

Zelenski rõhutas, et küsimus on selles, kes saab teda sellel teel tõeliselt peatada kas majandussanktsioonide, sõjalise jõu või muude vahenditega. Ta usub, et Ühendriigid on üks neist pooltest.

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 195 610 (võrdlus eelmise päevaga +1090);

– tankid 11 433 (+0);

– jalaväe lahingumasinad 23 769 (+1);

– suurtükisüsteemid 35 287 (+37);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1575 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1263 (+0);

– lennukid 432 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 92 488 (+346);

– tiibraketid 4073 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 70 721 (+130);

– eritehnika 4028 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.