„Ma registreerisin ennast nüüd Tartu rattamaratonile ära,“ teatab Sandra Sillamaa rõõmsalt Instagramis kaks päeva enne starti. Ta tunnistas, et viivitas otsusega seni, kuna polnud kindel, kas uus ratas õigeks ajaks kohale jõuab. „See 40 (kilomeetrit) tundub tehtav, 86 (kilomeetrit) tundub põnev. Hirmutav, aga põnev. Ja muidugi ma registreerisin ennast 86-le,“ kirjeldas ta.
Kuigi suve jooksul on ta enda sõnul läbinud ligi 500 kilomeetrit, ei lähe Sillamaa maratonile tipptulemust püüdma. „Ma ei lähe kiirustama ega ennast katki sõitma. Lähen nautima ja võtan rahulikult enda tempos. Ja nagu väga paljud on öelnud – tuleb kogu aeg süüa,“ naeris ta.
Aasta aega kainust
Kuu alguses rääkis Sandra avameelselt, kuidas ta on aasta aega kaine olnud. „Kui sa suudad joomise maha jätta maailmas, kus alkohol on kinnisideeks saanud, pole midagi, mida sa teha ei suudaks. Ja täpselt nii ma tunnen,“ jagas muusik sotsiaalmeedias.
Sandra tunnistas, et on kogu elu olnud tõeline peotüdruk. „Täiega tõmmanud ennast ja teisi käima, pidanud uskumatuid pidusid. Kuniks see muutus mingis osas toimetulekumehhanismiks. Ma ei suutnud muudmoodi ennast enam välja lülitada, stressi ja pinget maandada, enda ja teiste emotsioonidega hakkama saada, seltskonnas mõnusalt tunda, igavusega tegeleda,“ kirjeldas ta.
Alkohol oli muusikule lihtne viis aju välja lülitada. „Juba kahest klaasist piisab, et hakkaks nii-öelda mõnusam. Ma ei olnud nii põhjas, et mu elu oleks hakanud kokku varisema. Ma toimisin pealtnäha väga hästi ja uskusin ise ka seda. Mingi periood ma väga nautisin rajult pidutsemist ja ma ei kahetse seda. Ühel hetkel ma lihtsalt tundsin, et ma ei taha enam nii. See ring kordus, seal polnud midagi uut. Ma tahtsin näha, mida elul veel pakkuda on.“
Pärast aastat kestnud kainust, on Sandra sõnul kõik palju selgem. „Tean, kes ma olen, kes ma tahan olla, mida teha, millist elu elada ja milliseid suhteid enda ümber luua. Minu sees on palju rohkem rahu, enesekindlust, ausust ja siirust. Ma hoolin palju vähem välisest tähelepanust ja saavutustest. Ma leian igast päevast ägedaid hetki ja olen tänulik. Ka siis, kui on raske olla. Jah, ma tunnen ikka kõiki tundeid, aga ma kontrollin oma emotsioone ja mõtteid ja oskan neid vajadusel suunata. Ma tunnen, et ma päriselt elan ega raiska enam aega. Ja muidugi parem uni, ilusam nahk.“