«Üldiselt teeb Võrtsjärve elustikule halba, kui ühel ajal on madal veetase ja kõrge temperatuur, sest siis kipuvad vohama vetikad ehk fütoplankton ja suurtaimed. Kui juhtumisi sügisel veel järve madal vesi jäätub, hakkab talvel hapnik järves põhjakihist alates otsa saama ning eriti karmi talve korral tekib oht, et kalad surevad,» kõneles ta. «2025 oli aasta, millist tuleb ette väga harva: Võrtsjärve veetase kerkis suve jooksul tublisti ja vee temperatuur püsis tavapärasest madalam. Nii oli järvega üldjoontes hästi.»
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadurina töötav Tuvikene märkis, et sademeküllus tõi Võrtsjärve valglalt palju orgaanikarikast vett, mis suurendas vee tumedust ja andis konkurentsieelise neile sinivetikaliikidele, kes suudavad veesambas üles-alla liikuda. Ka saabus sagedaste vihmadega valglalt järve tõenäoliselt lisatoitaineid, nagu fosforit ja lämmastikku, mis võis vetikate kasvu soodustada.
«Maaülikooli pidevmõõtmisi tegeva poijaama andmetel oli fütoplanktoni kasvu iseloomustava pigmendi klorofüll-a kontsentratsioon keskmisest märkimisväärselt kõrgem mais ja juuni teisel poolel, kuid ülejäänud suve jooksul normilähedane,» kõneles Tuvikene. «Valglalt saabuv orgaanika, mis muudab vee pruunikaks, võib olla põhjuseks, miks vetikarakkudes pigmentide hulk kasvab, sest fotosünteesiks on vaja püüda rohkem valgust. Samas ei pruugi see tingimata tähendada vetikate biomassi olulist suurenemist.»
Tuvikene rääkis, et juuli teisel poolel vaiksete ja soojade ilmadega tekkis Võrtsjärvel peaaegu meetri jagu keskmisest kõrgema veetaseme juures temperatuurikihistus, vesi ei segunenud ja põhjakihtides langes hapniku kontsentratsioon väga madalale.