«No tšau, kas sa konservi tõid?! Ei toonudki??!! Ah, sa tegid nalja. Väga tore, siis ma olen su sõber!»
Kui imetore triibik Savannah inimkeeli rääkida oskaks, siis just seda ta teile ütleks. Iga tuppa siseneva vabatahtliku käed vaadatakse hoolega üle. Kui seal on konservikausi asemel põrandahari, siis eelistab Savannah pigem mõne sõbra kaissu pugeda. Aga kui nähtaval on maiuspala, siis on Savannah valmis pikemaks paiseansiks ja keerutab kratsikal nii kaua, kui meeliskonserv ta ette sätitakse.
Savannah lugu sarnaneb väga paljudele lugudele, mida MTÜ Neli Käppa kassitoa kiisud võiksid teile jutustada: nägi näguripäevi tänaval, kuni hella südamega inimesed halastasid ja Ida-Virumaal ta kinni püüdsid.
Üritasid talle veidi aega hoiukodu pakkuda, ent siis pidid ikkagi varjupaigalt abi paluma ja nii ta oma lapsukestega kassituppa 2023. aasta septembris jõudiski – uskumatult kõhn ja rääbakas, kehva tervisega ja paduarg.
Savannah oli kassituppa tulles nii pelglik, et põgenes ka siis, kui keegi talle tähelepanelikuma pilgu heitis. Need päevad on nüüd igaveseks möödas. Kunagisest kondisest triibikust on saanud kaunis ümarate põskedega südametemurdja.
Ühel hetkel avastas Savannah paide võlu ja nüüd ei saa neist talle kunagi küllalt. Ikka tahaks veel ja veel! Aga mis veel olulisem – ka inimene satub Savannah’t paitades nende võrku. Lihtsalt Savannah on nii armsalt malbe ja tema kasukas nii siidine, et seda võiks paitama jäädagi.