Euroopa Komisjoni kõrgemate ametnike sõnul peavad EL-i maksumaksjad maksma igal aastal 3 miljardit eurot laenukulusid osana plaanist koguda ühist võlga Ukraina kaitse rahastamiseks Venemaa vastu.
Bloki juhid leppisid reede varahommikul kokku 90 miljardi euro kogumises järgmiseks kaheks aastaks, mida tagab EL-i eelarve, et hoida ära Kiievi sõjakohvrite tühjenemine aprillis, vahendab Politico.
Sõjast laastatud riik seisab järgmisel aastal silmitsi 71,7 miljardi euro suuruse eelarvepuudujäägiga ja vajab hädasti vahendeid oma ellujäämise tagamiseks pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin lubas reedel konflikti jätkata.
Tšehhi, Ungari ja Slovakkia ei liitu bloki ülejäänud 24 riigiga võlakoorma jagamisel, kuid leppisid kokku, et ei takista Ukraina rahastamisvajaduste rahuldamist. Eraldamislepingu osana teeb komisjon järgmise nädala alguses ettepaneku nn tõhustatud koostöö kohta, mis annab 24 riigile õigusliku platvormi ühise võla kaasamiseks.
Paljud Ukraina 210 miljardi euro suuruse rahastamispaketi tunnusjooned kantakse üle uude ühise võla kavasse. Nende hulka kuuluvad osamaksete struktuurid, korruptsioonivastased kaitsemeetmed ja ülevaade sellest, kui palju raha tuleks kulutada Kiievi sõjaväele ja riigi eelarvevajadustele.
Euroopa valitsused pöördusid ühise võla poole pärast seda, kui ei suudetud kokku leppida vastuolulises plaanis külmutatud Venemaa varade võimendamiseks kogu blokis.
Uus kava annaks Ukrainale järgmisel aastal 45 miljardit eurot, mis annaks Kiievile olulise päästerõnga viienda võitlusaasta alguses. Ülejäänud vahendid makstakse välja 2027. aastal.
Uus plaan ei ole odav. Komisjoni kõrged ametnikud ütlesid reedel ajakirjanikele, et EL maksab alates 2028. aastast oma seitsmeaastase eelarve kaudu intressidena 3 miljardit eurot aastas, mida rahastavad suures osas EL-i valitsused. Intressimaksed algaksid 2027. aastal, kuid maksaksid sel aastal vaid 1 miljard eurot.
Ukraina peab laenu tagasi maksma alles siis, kui Venemaa lõpetab sõja ja maksab sõjareparatsioone. See tundub ebatõenäoline, mis tähendab, et EL võiks võlga pidevalt refinantseerida või selle tagasimaksmiseks kasutada külmutatud Venemaa varasid.
See nõuaks EL-i juhtide vahel veel ühte poliitilist kokkulepet, kuna Belgia on külmutatud varade kasutamise vastu, millest enamikku hoitakse Brüsselis asuvas finantshoidlas Euroclear.
Just Belgia vastuseis sundis juhte lõpuks ühist võlga taotlema. Belgia peaminister Bart De Wever soovis Venemaa varadega tagatud laenu vastu piiramatuid finantstagatisi, mis oli tema kolleegide jaoks liiga suur nõudmine.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.