Viimane Euroopa Ülemkogu saatis maailmale sõnumi, et Euroopa Liit on nõrk ja lõhestunud, ütles Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (RE) “Ukraina stuudios”.
Paet ütles, et Euroopa Ülemkogu otsus anda Ukrainale laenu, aga mitte minna Vene külmutatud varade kallale saadab sõnumi nõrgast Euroopa Liidust.
“Viimases Euroopa Ülemkogus tuleb vaadata kolme asja korraga: kas ja kui palju Ukrainat rahastatakse, mis saab Venemaa külmutatud varadest ja kolmandaks Euroopa Liidu ja Mercosuri vabakaubanduskokkulepe, mida jätkuvalt ei allkirjastata. Pannes need kolm asja kokku, võib öelda, et tulemus oli väga nigel. Arvan, et see oli tulemustelt üks viimase paarikümne aasta kehvemaid Euroopa Ülemkogusid, sest Euroopa Liit edastas maailmale signaali, et ollakse jätkuvalt nõrk ja seesmiselt väga lõhestunud,” sõnas Paet.
“Kui neid aspekte vaadata, siis otsustati laenu kaudu Ukrainale eraldada 90 miljardit eurot, aga isegi see summa on üle kahe korra väiksem, kui oleks olnud Vene külmutatud varadelt saadav 210 miljardit. Isegi seda summat ei suudetud samaväärseks otsustada. Teiseks annab otsus Vene varade kallale mitte minna selge sõnumi, et Venemaa šantaaž ja ähvardamine töötab ning agressori põhjustatud kahjud tuleb kinni maksta kellelgi teisel. Mercosuriga kokkuleppe tegemata jätmine edastab sõnumi, et Euroopa Liit ei ole valmis oma mõju maailmas heas mõttes suurendama. 26 aastat on läbi räägitud, kuid leping ripub jätkuvalt juuksekarva otsas. Kõik see kokku annab signaali nii Venemaale kui ka Ameerika Ühendriikidele, et Euroopa Liit on oma otsuste tegemises täna väga keskpärases olukorras,” lisas Paet.
Paeti sõnul saab üha selgemaks, et Eesti saab julgeoleku mõttes usaldada rohkem just nii-öelda tahtekoalitsiooni, mis koosneb tema naabritest.
“See tahtekoalitsioon on laiemas pildis Ukraina toetamiseks ju niikuinii moodustatud, kui oli selge, et Euroopa Liidus pole võimalik Ukraina jaoks olulistes otsustes konsensust saavutada. Moodustati sisuline tahtekoalitsioon, kus on ka Euroopa Liidu väliseid riike, nagu näiteks Suurbritannia ja Norra. Ka mis puudutab tänast suhtumist Venemaasse ja arusaama, mida tähendab Venemaa mitte ainult sõda Ukraina vastu, vaid ka hübriidsõda Euroopa vastu, on lühike vastus jah. Seda arusaama peegeldas ka ülemkogu: suurtest riikidest on see täna veel Saksamaa, kes on meile lähedane, ja siis Põhja-Euroopa, Euroopa Liidu välistest loodetavasti ka Suurbritannia,” rääkis Paet.
Ukraina rahukõnelustest rääkides ütles Paet, et pilt on läinud selgelt kehvemaks.
“Ameerika Ühendriigid ei varja enam, et nad on võtnud fookusesse selgelt Ukraina ja ka mõnede Euroopa Liidu riikide survestamise, nagu näitas viimane ülemkogu. Lisaks ilmutas Euroopa Liit selle ülemkogu otsuste valguses väga suurt nõrkust. Pilt on selles mõttes päris nukker. Ma ei tea, kellel on illusioon, et Putini režiim on valmis mingeid samme tagasi astuma. Ta ei ole seda, ja ütles seda värskelt ka uuesti välja. Küsimus on, miks ta peakski, kui ta näeb, mis seisus on Ameerika Ühendriigid, keda toetab, keda mitte ja Euroopa Liit ning milliseid otsuseid ei suudeta teha. Surve nii Ukrainale kui ka teatud Euroopa riikidele kasvab nii Venemaa kui ka Ameerika Ühendriikide poolt,” lausus Paet.
“Olen ka varem öelnud, et Euroopa Liit tervikuna ja paljud liikmesriigid käituvad nagu inimesed: liigutama või midagi muutma hakatakse alles siis, kui suur jama on juba käes. Praegu paistab, et kõik tüürib taaskord suunas, kus peab juhtuma mingi suurem õnnetus, et suudetaks ennast kokku võtta. Viimane Euroopa Ülemkogu on ikkagi piinlik. See näitab, et ei aduta, millega on Ukrainas tegemist, mida kujutab endast hübriidsõda Euroopa vastu, mis asi on Vene poliitiline režiim ja milleks ta on võimeline. Muidugi me kõik tahaksime, et ei peaks juhtuma suurt õnnetust, vaid saadaks enne aru, aga kahjuks on viimaste päevade ja nädalate trendid risti vastupidises suunas,” rääkis Paet veel.