Aastaid kestnud metsasõda on viinud olukorrani, kus iga raiutud puu ja iga kaitse alla võetud hektar tekitab uusi konflikte. Minister Sutt tunnistas, et vastasseis on suuresti tingitud usalduse puudumisest ja tulevikuhirmudest. «Looduskaitsja kardab, et raiemahud kasvavad lõpmatuseni, ja metsamajandaja, et varsti ei olegi enam midagi majandada,» selgitas ta.
Suti ettepanek on võtta aluseks praegune olukord, kus ligikaudu 30 protsenti Eesti metsadest on kaitse all ja 70 protsenti majandatakse. Sellele lisataks paindlikkuse tagamiseks pluss-miinus ühe protsendi suurune puhver, mis annaks ligi 23 000 hektari suuruse mänguruumi uute väärtuslike alade kaitse alla võtmiseks, ilma et peaks olemasolevaid piire nihutama.
«Prooviks näiteks viis aastat vaadata, kas see tasakaalupunkt töötab. Äkki see aitab hirme maha võtta ja usaldust taastada,» pakkus minister. «Kui töötab, jätkame. Kui ei, mõtleme välja parema lahenduse.»
LULUCFi kriis: Euroopa ees pole häbi
Intervjuus käsitleti ka Eesti jaoks valusat maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) teemat. Vigaste prognooside ja varasemate läbirääkimiste tulemusel ähvardab Eestit kohustus osta kalli raha eest süsinikukvoote, sest meie metsad ei seo enam piisavalt süsinikku.
Sutt manitses siiski paanikast hoiduma. Tema sõnul on sarnaste probleemidega silmitsi peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. «Kui need kokkulepped sündisid, ei olnud kellelgi piisavalt selget ettekujutust, kuidas me nende eesmärkideni jõuame. Seda tuleb lihtsalt tunnistada,» sõnas minister. Ta avaldas veendumust, et lahendus ei saa olla trahvimine, vaid eesmärkide sisuline ülevaatamine.
Keskkonnaharidus jääb püsima
Lõpetuseks lükkas minister ümber väited, nagu oleks keskkonnaharidus Eestis kärbete tõttu löögi all. Ta kinnitas, et fookus on läinud ekslikult üksikutele ekskursioonidele, samas kui laiem, õppekavapõhine keskkonnaharidus jätkub ja sellesse suunatakse ka lisaraha. «Ilma tugeva keskkonnahariduseta ma ei kujuta ette, kuidas Eesti saaks areneda,» sõnas Sutt.
Täispikk intervjuu minister Andres Suttiga on järelkuulatav allolevalt lingilt.