Looduskaitsealadest on seal elavatele loomadele tõepoolest kasu, tõdevad Hiina teadlased, kes uurisid Hiina edelaosa looduskaitsealadel elavate imetajate tegemisi.
Li Sheng Pekingi Ülikoolist ja ta kolleegid soovisid teada, kui head kaitset pakuvad kaitsealad loomadele neid häiriva inimtegevuse eest.
Inimeste tegevused võivad loomade elu põhimõtteliselt ju väga tugevalt häirida; mõnikord peetakse loomadele lausa jahti ja lastakse neid maha.
Inimeste lähedus võib loomi ka muidu pelutada ja nende käitumist mõjutada. Muu hulgas võivad inimesed loomadel harjumuspärase päevaplaani sassi lüüa. Tihtilugu peavad loomad oma päevaseid tegevusi lükkama õhtusse või lausa öhe, sest alles siis on inimesed jäänud vaiksemaks ja taandunud kaugemale.
Sheng ja ta kaaslased otsustasidki välja selgitada, kui hästi aitavad kaitsealad loomadel seesuguseid edasilükkamisi ära hoida.
Nad uurisid läbi videosalvestisi, mis olid üles võetud Edela-Hiina mägismetsades nii kaitsealadele kui neist väljapoole paigutatud kaameratega, kogumahus enam kui 200 000 kaamerapäeva. Loomadest keskendusid nad 29 keskmise suurusega ja suuremat kasvu imetajaliigile.
Selgus, et väljaspool katsealasid lükkas suurem osa vaadeldud imetajaid tegevusi loomuliku ajaga võrreldes edasi keskmiselt üks kuni kolm tundi.
Kaitsealadel olid edasilükkamised palju lühemad ja tihtilugu ei olnud neid üldse märgata, isegi juhul, kui ümbruskonnas inimesi liikus.
Sheng ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Conservation Biology, et tõenäoliselt kardavad kaitsealadel elavad loomad inimesi vähem kui neist väljaspool elavad loomad.
Nad väidavad, et ajal, mil inimtegevus kogu maailmas üha laieneb, annab nende uuring teadusliku aluse tõdeda, et looduskaitsealad on tõhusad pelgupaigad selle nähtuse loomi kahjustava toime eest.
Sellealased teadusuuringud võiksid pakkuda teadmisi, mille alusel kaitsealasid ja neil kehtivaid kaitsereegleid kujundada.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.