Esmaspäeva varahommikuks oli loetud üle 98 protsendi häältest. Valimiskomisjoni avaldatud esialgsete tulemuste järgi oli. ELi-meelne valitsev partei PAS oli saanud üle 49 protsendi häältest ja venemeelne koalitsioon, mida juhib endine president Igor Dodon, sai veidi üle 24 protsendi.
Ukraina ja Rumeenia vahel asuv Moldova on pikka aega olnud Venemaa ja Lääne vahelise tüliõunaks ning see lõhe on suuresti mängus ka pühapäevastel parlamendivalimistel. Moldova on viimasel ajal kaldunud läände, kuid Venemaa on püüdnud riiki oma mõjusfääris hoida
Valimisaktiivsus oli umbes 52 protsenti, mis on varasemate aastatega võrreldes kõrgem. See võib veidi muutuda, kuna välismaal asuvad valimisjaoskonnad olid avatud kohaliku aja järgi kella 21-ni.
Moldova president Maia Sandu süüdistas Venemaad häälte ostmises, teatas Politico. Sandu väitel on Venemaa kulutanud valimistulemuste moonutamisele sadu miljoneid dollareid. Dodon aga kuulutas juba enne valimistulemuste laekumist välja hoopis omapoolse võidu ja kutsus kõiki opositsioonierakondi üles ühinema 29. septembril parlamendihoone ees toimuvale protestile.
Guardiani teatel väidetakse, et Venemaa on pakkunud välismaal elavatele moldovlastele raha valimispettuste tõendite esitamise eest, et valimistulemused kahtluse alla seada.
Lisaks on valimistele avaldatud tugevat mõju sotsiaalmeedias. Näiteks levivad Tiktokis valevideod, mille kohaselt on Moldova terrorivalitsuse all elav diktatuur, mille „nukurežiim“ on end NATO-le ja EL-ile müünud.
Viimastel aastatel on Moldova võtnud suuna Euroopa Liidu poole ja esitas liikmeks astumise avalduse 2022. aastal. ühinemisläbirääkimised algasid 2024. aasta juunis. Venemaad toetatavad kohalikud poliitikud on püüdnud seda nurjata.
Moldova on Euroopa vaeseim riik, kui arvestada sisemajanduse koguprodukti elaniku kohta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (79)