Tehnilist võluvitsa probleemi lahendamiseks aga pole, sest petturite tõhusaim relv on emotsionaalne manipuleerimine. Kahjud ulatuvad kümnete miljonite eurodeni, ohvriks nii eraisikud kui ka suured ja väikesed ettevõtted. Paljud inimesed ei vasta enam võõrastele telefoninumbritele, vältides nii küll pettusi, ent takistades samas ka politsei, riigiasutuste ja isegi kullerifirmade tööd.
Viimasel ajal on esile tõusnud Smart-ID autentimisteenuse roll kurjategijate töös. Eesti Pangaliit teatas oktoobri lõpus, et uus ja aina levinum pettuste liik suunab ohvri looma endale uue Smart-ID konto mobiilseadmesse, mis on kurjategijate käsutuses.
Sisuliselt piisab praegu vaid inimese ees- ja perekonnanimest ning isikukoodist, et petturid saaksid kellegi telefonis algatada PIN-koodide sisestamise. Jääb vaid veenmistöö, milles kurjategijad on üha osavamad. Eeltööd tehakse internetis, kogudes ohvri kohta andmeid avalikest registritest või küberrünnakutes varastatud andmekogudest.
Uue elektroonilise identiteedi abil võetakse ohvri nimel laene ning tühjendatakse pangakontosid. Ainuüksi tänavu II ja III kvartalis loodi inimese teadmata uus Smart-ID sadadele eestimaalastele ning selle abil tekitati pangaliidu sõnul kokku enam kui 2,5 miljoni euro ulatuses kahju.