Maria Džumajan läks koos sõbra Antoniga Paukštega oma eksmehe Aleksandri juurde, et sealt riideid ära tuua. Kolmekesi hakati viina jooma. See tõstis pinnale Maria ja Aleksandri vahel olnud pinged, mis ühel hetkel muutusid füüsiliseks, on Õhtuleht varasemalt kirjutanud.
Anton jagas lööke nii käte kui ka jalgadega ning viimaks tappis Aleksandri haamriga. Ehkki Aleksander oli juba surnud, siis kindluse mõttes kägistas Anton ohvrit ka rihmaga. Harju maakohus mõistis Mariale 11 ja pool aastat vangistust, Antonile 13 aastat ja kümme kuud vangistust. Tapatöö ajal olid Aleksander ja Maria veel abielus, ent elasid lahus.
Harju maakohus leidis, et Maria küll ei peksnud, ent tema andis oma endise kallima tapmiseks „vaikiva heakskiidu“. „Ta ei kutsunud abi, ei lahkunud sündmuskohalt ega püüdnud mingil moel Antoni tegevust katkestada,“ leidis kohus.
Maria kaitsja esitas Harju maakohtu otsusele apellatsiooni Tallinna ringkonnakohtule. Maria leidis apellatsioonis, et ta ei ole tapmist toime pannud, vaid andis kannatanule üksnes kaks kõrvakiilu, mida ta kahetseb. Seetõttu palub ta maakohtu otsuse tühistada ja teda tapmisesüüdistuses õigeks mõista.
Süüdistatav märgib, et ei ole enda hinnangul tapmise toimepanemises kuidagi osalenud ning ta ei takistanud seda, sest tundis Antoni ees hirmu. Mitut puhku ei viibinud ta üldse toas, kus pandi toime tapmine, vaid oli WC-s, sest tal hakkas tarvitatud vägivalla tõttu halb.
Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis Antoni ja Maria süüdi tapmise kaastäideviijatena. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus karistas Mariat üheksa aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Antonile mõistis kohus 12 aasta pikkuse vangistuse, mida suurendas eelmise kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistusega ehk kümne kuu pikkuse vangistusega.
Detsembris ei võtnud riigikohus Maria kaitsja kassatsioonkaebust arutusele.
