48 osariigi, Columbia ringkonna ja Puerto Rico peaprokurörid ütlesid esmaspäeval, et Mercedes-Benz on rikkunud keskkonna- ja tarbijakaitse seadusi kindlustamaks endale heitmete-sertifikaate, milleks nad ei kvalifitseerunud.
Vaidluse lahendamiseks maksis Mercedes-Benz 149,6 miljonit dollarit, kirjutab The Wall Street Journal. Väidetav pettus paljastati uurimise käigus, mida vedasid üheksa peaprokuröri, nende hulgas New Yorgi peaprokurör Letitia James.
Üle 13,5 miljoni tasutud summast läheb kasutamisele võitluseks õhusaastega New Yorgis ning 2000 dollari suuruste maksete tegemiseks autoomanikele ja liisinguvõtjatele.
Mercedes ütles, et «kuigi Mercedes-Benz on teinud osariikide peaprokuröridega igakülgset koostööd, peab ettevõte meie vastu esitatud süüdistusi jätkuvalt alusetuks ning eitab mistahes vastutust USA osariikide või kellegi teise ees».
Peaprokurörid ütlesid, et Mercedes eksitas tarbijaid, reklaamides oma diislimootoriga autosid puhaste ja roheliste sõidukitena, mis väljastavad ultramadalaid heitmeid. Peaprokurörid tõid esile, et Mercedes on esitlenud end kui «maailma kõige puhtamate diisliautode» tootjat.
«Mercedes lubas New Yorgi elanikele puhtaid, rohelisi autosid, kuid müüs meile selle asemel sõidukeid, mis saastasid meie õhku ja asetasid ohtu rahvatervise,» ütles James. «Ligi aastakümne jooksul on Mercedes eksitanud regulaatoreid ja tarbijaid, samal ajal kui nende sõidukid sülgasid meie kogukondadesse toksilisi heitmeid.»
Jamesi kontorist öeldi, et ajaperioodil 2008 kuni 2017 müüd Mercedes enam kui 200 000 diisliauto, mis sellise tarkvaraga varustatud olid – nende seas 19 000 New Yorki.
Uurimine meenutab Volkswageni kümne aasta tagust heitmeskandaali, mida rahvasuu Dieselgate’iks kutsub. VW pidi tookord tasuma trahvirahaks miljardeid dollareid.
Financial Times kirjutas siis, et ametnikud hoiatasid Euroopa Komisjoni juba kaks aastat varem sellise petutarkvara leviku eest, millega jäi vahele VW.
Hoiatuse väljastas aastal 2013 Teadusuuringute Ühiskeskus, kuid miskipärast regulaatorid asjaga ei tegelenud, kirjutas FT ja lisas, et tegevusetuse taga aimatakse Euroopa autotööstuse lobijõudu, mida on tõenäoliselt rakendatud kaitsmaks tohutuid diiselautodele tehtud panuseid.