Riik soovib arstide koormuse vähendamiseks anda eriõdedele õiguse osa protseduure iseseisvalt teha. Ühe sammuna selles suunas kinnitati äsja eriõdede magistriõppe vastuvõtukohad, mille arv peaks nelja aasta pärast tõusma 120-ni.
Sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium sõlmisid koos kõrgkoolide ja erialaliitudega kolmanda tervishoiu kõrghariduse konsensusleppe aastani 2030. Leppega suurendatakse vastuvõttu tervishoiu erialadele.
Õdede liidu hinnangul on areng kahtlemata hea, kuid vaja on lisaks numbritele mõelda ka süsteemi jätkusuutlikkusele laiemalt.
Eriõed on teiste seas näiteks terviseteaduse magistriõppe läbinud intensiivravi õed ja vaimse tervise õed. Neid on Eestis kokku veidi üle tuhande. Esmakordselt kinnitati äsja sõlmitud lepingus eriõdede magistriõppe koolitusmahud. Alates järgmisest õppeaastast võetakse eriõe magistriõppesse 80 tudengit. Perioodi lõpuks ehk 2030. aastaks kasvab vastuvõtuarv 120-ni.
Suurem eesmärk on sotsiaalministeeriumi tööjõupoliitika juhi Katrin Kivisilla sõnul see, et eriõdedele on plaanitakse anda rohkem erinevaid rolle, et võtta ära koormust arstidelt.
“Eriõed näiteks saavad teatud protseduure iseseisvalt läbi viia või saavad näiteks e-konsultatsioone läbi viia. See kõik on oluline samm selleks, et inimese jaoks oleksid need teenused lõppkokkuvõttes kiiremini kättesaadavamad. Kõike ei pea tegema arst, vaid ka eriõde saab teatud teenuseid inimesele osutada,” rääkis Kivisild.
Veel suurendati õdede põhiõppe, bioanalüütiku, füsioterapeudi ja radioloogiatehniku ning tegevusterapeutide õppekohti. Farmatseutide õppekohti pisut vähendati. Kivisilla sõnul on tegemist piiripealse leppega, sest küsimus ei ole üksi õppimises, vaid ka praktikabaasides.
“Ega väga palju enam võimalik ei ole neid arve suurendada, sest meie praktikabaasidel ei ole võimalust praktikat pakkuda nagu nii paljudele õppuritele, nagu meie ideaalis sooviksime, sest praktikabaasidel on ju piiratud ressursid – ei ole piisavalt juhendajaid ja ei ole ka ajalist ressurssi sinna panustada,” tõdes Kivisild.
Eesti Õdede Liidu asepresident Margit Lenk-Adusoo märkis, et koolitusmahtude kokkuleppimine on oluline samm, kuid ei tohi unustada ka juba olemasolevate inimeste hoidmist. Terviseameti andmetel on Eestis üle 16 000 registreeritud õe, kuid Lenk-Adusoo sõnul töötab neist valdkonnas vaid ligi 9000.
“Üks selline keskne küsimus on see, et kuidas me saaksime tuua süsteemi tagasi neid õdesid, kes on süsteemist lahkunud. Ja kui me vaatame veel edasi, siis see teine samm oleks see, kuidas hoida tervisetöötajaid süsteemis. Üks asi, mis tuleks teha ja läbi mõelda, on ikkagi see, kas ja kuidas ja kui palju näiteks on tervisetöötajatel võimalik näiteks oma töö raames arendada, õppida ja millised on nende karjäärivõimalused ja karjääriteed,” rääkis Lenk-Adusoo.
Õdede liidu asejuhi sõnul on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, et kõik spetsialistid saaksid teha oma pädevusele vastavat tööd ja ei peaks tegelema erinevate administratiivkohustustega, näiteks telefonile vastamisega.