Justkui ei oleks me maailm veel piisavalt kaootiline, leidub teadlasi, kes soovivad juhuslikkust veelgi rohkem ja veelgi kiiremini maailma juurde tuua.
Need teadlased on arvutiteadlased, praegusel juhul Raymond Smith Ühendkuningriigis tegutsevast Toshiba Cambridge’i uurimislaborist ja ta kolleegid, kes on välja töötanud uue, väikese, kiire ja töökindla juhuslike arvude generaatori.
Seade kasutab ära valguse kvantomadusi, milles ilmneb tõeline, toores ja looduslik, täiesti juhuslik juhuslikkus.
Praegu toodavad juhuslikke arve praktilises plaanis enamasti klassikalisel füüsikal põhinevates protsessorites käivad arvutialgoritmid, mis annavad tegelikult ainult pseudojuhuslikke arve.
Juhuslikke arve — mida juhuslikumaid, seda parem — on tänases maailmas hädasti vaja, sest just nende kaasabil toimivad muu hulgas küberturve, salaside, netipangandus ja Eesti e-valimised.
Smithi ja ta kaaslaste loodud seadeldis on piisavalt pisike, et selle saab sujuvalt integreerida elektroonilisele trükkplaadile.
Teadlased kirjutavad ajakirjas Optica Quantum, et nende generaator annab ühes sekundis kolme gigabiti jagu juhuslikke arve, mida on märksa rohkem kui sedalaadi pisiseadeldiste juures varem nähtud, ja suudab seda teha kasvõi 24 tundi järjest.
Kvantnähtused on väga tundlikud väliste segajate, sealhulgas elektromagnetilise müra suhtes, kuid uus seade on tänu sisse ehitatud optilisele võimendile märkimisväärselt mürakindel.
Seetõttu kulub vähem aega ja arvutusvõimsust signaali hilisemale mürast puhastamisele, mis on keerukas protseduur ja on senistes katsetustes piiranud sedalaadi seadeldiste tootlikkust.
Edasi loodavad Smith ja ta kaaslased oma seadme optilist ja elektroonilist osa veelgi tihedamalt lõimida, et seade oleks ka praktilises elus hõlpsasti kasutatav.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.