Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. detsember 2025:
jagus nii udu kui vene poole rünnakuid ja kahjuks mõne Ukraina linna kaotusest veel sel aastal kirjutab…
1. Ikka Odessa sajus.
2. Veel üht sadamat tabati.
3. Kursk: sammu vene pool edasi sai, eks näis kauaks.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Mõrnohradi langus vist päevade küsimus.
9. Lõunarinne: muutustega.
10. Herson: muutusteta.
11. Hiina püstitas venemaalt kulla impordi rekordi.
12. Rootsis on kinni peetud vene laev, mille omanik võib olla seotud Ukraina-vastase sõja relvade transportimisega.
13. USA senaator Graham: kui putin rahulepingu tagasi lükkab, peaksid Tomahawks raketid Ukrainasse minema.
14. Poole aastaga evakueeriti rinde lähedastest piirkondadest ligi 147 000 inimest.
15. Lühiuudised
223 vene poole rünnakut, aga jätkuvalt eip näe, et kokku rünnakutes osaleks rohkem isikkoosseisu. Suurim tõusja Vovtšanski kant, kus mitte ainult sillapead ei soovita seal laiendada vaid üritatakse ka uutest kohtadest. Jätkuvalt arvamusel, et siin suunal võib-olla vene poolel suurem huvi edenemiseks toetamaks Kupianski suunda.
Suur pilt näitab, et putin ikka saab mõned Ukraina linnad oma uusaasta tervitusse lisada, aga rinde kokkukukkumist pole kuskil, mitte et kerge oleks. Udu segab seni paljus kaarte ja vähendab kummagi poole drooninduse tööd.
Juba mitmeid kuid on näha, et kolme meetri sügavune lai kraav mitte ainult tehnikat eip peata, vaid ka jalaväge ning sinna kraavide vahele jäetud alad on muutunud tapaaladeks. Eks sellise kraavi kinni ajamine pole ka lihtne…
1. 22. detsembri öösel algatas vene okupatsiooniarmee Odessa oblastis ulatusliku droonirünnaku. See on vist juba vähemalt neljas ööpäev, kui tihedalt seda piirkonda droonide ja rakettidega töödeldakse. Kuna õhuhäire lõppes alles hommikul enne kella viit, siis polnud veel loo kirjutamise ajaks teada tabamustest.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha mõistis hukka venemaa poolt umbes 50 tsiviilisiku, enamasti eakate naiste röövimise Sumõ oblastis asuvast piiriäärsest Hrabovske külast. Ta võrdles seda tegu ISISe või Hamasi taktikaga ning kutsus üles avaldama ülemaailmset survet nende vabastamiseks. Sõbiha rõhutas, et selle sõjakuriteo eest algatatakse menetlus ja see tõestab, miks Ukraina vajab püsivat rahu ja tugevaid julgeolekugarantiisid.
Zelenski sõnul saatis venemaa viimase nädala jooksul välja umbes 1300 ründedrooni, ligi 1200 juhitavat pommi ja 9 raketti, kusjuures Odessa piirkond on eriti rängalt kannatada saanud.
2. venemaalt teatati täna öösel, et Kubani oblastis Volna külas toimunud droonirünnakus kahjustati kahte alust ja kahte kaid ning maabumisplatsil puhkes suur tulekahju.
Sevastoopolis kuuldi öösel kahte suuremat plahvatust.
3. Kursk: vene poole väitel suudeti läbida Oleksijivka küla (hallis alas) ja saada kand maha sealt veel kilomeeter lõuna pool. Eks näis, kas see possa ka püsivamalt pidama jääb, sest Oleksijivka külla pole seni kumbki poolt püsivamalt kanda maha saanud. Eks see seis olukorda hästi kirjeldabki, et enamasti vene poole grupid üritavad max edasi jõuda ja neid Ukraina töötleb aga ka mõned vasturünnakud teeb ning seni püsib päris pikalt siin rinne paigal.
4. Harkiv: Üle kümneliikmeline Vene grupp üritas hiilida Zolotšivi teljel (Harkivi oblasti piiril) asuvasse Sotnõtski Kozatšokki, liikudes tihedas kobaras koos. Eip seal peale droonitöötlust keegi ellu jäänud, aga see kinnitab arvamust, et sellised senistes rahulikumates lõikudes piiriületused hakkavad sagenema pigem plaaniga siduda, mitte teostada sügavamat sissetungi.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linna puhastamine jätkus ning vene pool on ise asunud aktiivsemalt linna keskustki pommitama.
Sektori keskosas üritas u jao suurune üksus jälle üht gaasitoru sügavusse imbumiseks ära kasutada aga eip õnnestunud, peale droonidega jahti vist keegi ellu ei jäänud.
Lõmani suunal rindejoone muutusi ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta rindejoones.
8. Donetsk: Mõrnohradi langemise hetk tuli veelgi lähemale, sest lääne suunalt (Pokrovksi poolt) suutis vene pool u 500 m veelgi sügavamale linna keskuse poole trügida oma senisest eelmisest possast suht linna serva lähedasest kvartalist ning kuna uus Pokrovskist kirdes asuv vene possa asub selle viimase ebakindla ühenduse teel risti ees, siis arvata võib, et tihenenud uduga päevad võib-olla annavad Ukraina kaitsjatele võimaluse pisugi ohutumalt linnast lahkuda, sest kes nüüd linna jääb, sel sealt elusalt lahkumise lootust eriti pole, kui just Ukraina omad eip üllata suurema vasturünnakute lainega saamaks tagasi kaotatud possasid, aga seda kulu eriti perspektiivikaks eip pea, pigem on vaja hoida isikkoosseisu.
Lisaks suudab vene pool üha tihedamalt jõuda Pokrovskist loode pool asuva Hrõšene asulani ning tundub pigem, et Ukraina üksusi Pokrovskis enam pole…
9. Lõunarinne: Ivanivka asula, mis vahel käis käest kätte ja oli juba paar nödalat suuremas osas vene poole kontrolli, sai veelgi paisuda ja suruti Ukraina omad asula lääneosast välja. Asula idaosa on seni Ukraina kontrolli all. Jätkuvalt näeb, et Ukraina omad ei suuda kontrolli Vovtša jõe ületusi, mis voolab asula lõunaserval.
Huljaipole linnast põhja poole suunduvat maanteed järjest enam vene pool koos seal asuvate küladega enda kontrolli saab ja pigem arvab, et Ukraina omad ongi end tagasi tõmmanud Haitšuri jõe läänekaldale. Küll näeb lääne poole suruva vene koosseisu tihedat hõrendamist.
Huljaipole linna mõned läänepoolsemad osad on veel Ukraina kontrolli all aga mitte kauaks. Need ka kas linna servades või linnast mõnisada meetrit kaugemal asuvad tööstusalad.
10. Herson: muutusteta.
11. 2025. aasta novembris ostis Hiina venemaalt rekordilise 961 miljoni dollari väärtuses kulda, mis on väärismetalli kahepoolse kaubanduse ajaloo suurim tehing, teatas RIA Novosti Hiina tolliandmetele viidates. Suured pakkumismahud registreeriti teist kuud järjest: oktoobris oli venemaa kullaekspordi väärtus Hiinasse 930 miljonit dollarit. Aasta esimese 11 kuu jooksul importis Hiina 1,9 miljardi dollari väärtuses venemaa kulda – peaaegu üheksa korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, mil pakkumised kas puudusid või ei ületanud 223 miljonit dollarit.
Ostude järsk kasv toimub Pekingi aktiivse poliitika raames, mille eesmärk on suurendada oma kullavarusid ja vähendada sõltuvust dollarist. Nagu Financial Times novembri keskel teatas, võis Hiina 2025. aastal osta mitu korda rohkem kulda kui ametlikult registreeritud. Societe Generale’i hinnangul võis ostumaht ulatuda umbes 250 tonnini – see on rohkem kui kolmandik kõigist keskpankade ostudest kogu maailmas sel aastal. FT märgib, et sellised mahud võisid olla üheks teguriks kulla hinna kiires tõusus, mis on aasta algusest alates tõusnud umbes 55%.
Novembri lõpus teatas, et venemaa Pank on esimest korda alustanud oma reservidest füüsilise kulla müümist riigieelarve rahastamiseks. Nagu Interfax teatas regulaatori pressiteenistusele viidates, hakkas keskpank rahandusministeeriumi operatsioone peegeldama riikliku heaolufondi (NWF) kullaga. Varem olid sellised tehingud virtuaalsed: valitsus müüs kulda keskpangale ja kullakangid jäid riigi reservidesse. Sõja algusest alates on rahandusministeerium müünud 57% NWF-i kullavarudest – 232,6 tonni esialgsest 405,7 tonnist – eelarvepuudujäägi katmiseks. 1. novembri 2025. aasta seisuga oli fondis alles 173,1 tonni kulda. NWF-i likviidsete varade (kuld ja jüaan) kogumaht vähenes 55%, 113,5 miljardilt dollarilt 51,6 miljardi dollarini. Need tehingud on otseselt seotud pingelise olukorraga venemaa rahanduses. Rahandusministeeriumi andmetel on selle aasta detsembris oodata nafta- ja gaasitulude puudujääki võrreldes baastasemega, mida tuleb kompenseerida NWF-i välisvaluuta ja kulla müügiga.
12. Rootsi tolliametnikud ja piirivalve on kinni pidanud venemaa kaubalaeva Adler, mille omanikule on kehtestatud EL-i ja USA sanktsioonid ning keda süüdistatakse Ukraina-vastases sõjas kasutatud relvade transportimises. Expressen teatas sellest Rootsi tolliteenistusele viidates. Tolliteenistuse teatel ankurdas laev 21. detsembri öösel pärast mootori seiskumist Rootsi territoriaalvetes ning korrakaitsjad pardale astusid, kuna meeskond ei esitanud tollideklaratsioone.
„Tollikontroll pole veel lõppenud, seega ei saa ma öelda, milline oli tulemus,” ütles tolli pressiesindaja Martin Höglund. Nagu Expressen märgib, kuulub Adler ettevõttele M Leasing LLC, mis on USA ja EL-i sanktsioonide all süüdistuste tõttu venemaa poolt Ukraina-vastases sõjas kasutatud laskemoona transportimises. Ukraina luurele viidates teatab väljaanne ka, et Adler transportis 2018. aastal venemaa rakette Hiinasse. Laev lahkus Peterburist 15. detsembril, selle lõppsihtkoht on teadmata.
13. USA senaator Lindsey Graham ütles 21. detsembril, et Washington peaks Moskvale survet avaldama dramaatiliselt – sealhulgas varustama Ukrainat tiibrakettidega Tomahawk –, kui venemaa president vladimir putin keeldub läbirääkimiste teel saavutatud lahendusega nõustumast. „Kui (putin) seekord ka ei ütleb, siis loodan, et president Trump teeb järgmist: allkirjastab minu 85 toetajaga seaduseelnõu ja kehtestab tariifid sellistele riikidele nagu Hiina, kes ostavad odavat vene naftat. Teeb venemaast terrorismi riikliku sponsori 20 000 Ukraina lapse röövimise eest. Ja mis kõige tähtsam, arestib sanktsioneeritud venemaa naftat vedavaid laevu, nagu te teete Venezuelas,” ütles Graham NBC saates „Meet the Press”.
„Kui putin ütleb ei, peame mängu dramaatiliselt muutma, sealhulgas andma Ukrainale rakette Tomahawk, et nad ründaksid venemaal asuvaid drooni- ja raketitehaseid. Ma annaksin kõik, kui putin ütleb ei,” lisas ta. Graham arutles, et praegused diplomaatilised pingutused võivad võimaldada Moskval läbirääkimiste varjus edasist edu saavutada. „Me jätkame venemaaga suhtlemist… ja ta lükkab kõik meie pingutused tagasi,” ütles ta, lisades, et putin „jätkab Donbassi jõuga vallutamist, kuni me survet suurendame”.
14. Alates 1. juunist on Ukraina rindejoone aladelt evakueeritud ohutumatesse piirkondadesse ligi 147 tuhat kodanikku, sealhulgas üle 16,5 tuhande lapse ja üle viie tuhande piiratud liikumisvõimega inimese. Kogukondade ja territooriumide arengu ministeerium teatas sellest Facebookis, vahendab Ukrinform. Donetski oblastist on evakueeritud umbes 92,4 tuhat inimest, Dnipropetrovski oblastist üle 35 tuhande, Sumõ oblastist üle 4,4 tuhande, Hersoni oblastist üle 3,7 tuhande, Harkivi oblastist üle 8,3 tuhande ja Zaporižja oblastist üle 2,8 tuhande. Evakueerimismeetmed on käimas. Neid viib läbi riiklik hädaolukordade teenistus koos riikliku politsei, kogukondade, vabatahtlike ja rahvusvaheliste partneritega.
Rindejoone piirkondades töötavad riikliku hädaolukordade teenistuse eriüksused „Fööniks” ja politsei eriüksused „Valge Ingel”. Nad on varustatud soomukite, meditsiinivarustuse ja vajaliku varustusega piiratud liikumisvõimega inimeste transportimiseks. Arenguministeerium rõhutab, et kui kogukonna julgeolekuolukord muutub keerulisemaks, on oluline evakueerimisotsusega mitte viivitada. Praegu on tingimused selleks, et inimesed saaksid lahkuda organiseeritult ja ohutult ning loota edasisele toetusele.
Ukrainas tegutseb evakueeritud kodanike vastuvõtmiseks 21 transiidikeskust. Seal saavad inimesed igakülgset abi: humanitaar-, meditsiini-, psühholoogilist, juriidilist ja sotsiaalset abi. Evakueeritutel aidatakse dokumentide taastamisel, maksete ja sotsiaalteenuste taotlemisel ning nad saavad rahalist tuge riigilt ja humanitaarorganisatsioonidelt. Kõige rohkem inimesi võtavad praegu vastu keskused, mis asuvad Pavlohradis ja Voloskemes Dnipropetrovski oblastis ning Lozovas Harkivi oblastis.
Sisepõgenike ajutise majutuse voodikohtade koguarv ületab 80,5 tuhat, millest üle 7,3 tuhande on veel elamiseks vabad. Piirkondlikud sõjaväevalitsused omakorda paigutavad evakueeritutele lisavoodeid. 1. detsembri seisuga on neid täiendavalt kasutusele võetud üle 15,2 tuhande, sealhulgas umbes 396 liikumispuudega inimestele.
Kriisitelefon 15-48 jätkab ööpäevaringset tööd. Helistades saate teavet evakueerimisprotseduuri, territooriumide loetelu, kus sõjategevust toimub või on toimunud, ajutise elamisloa tingimuste, staatuse saamise ja sisepõgenike abistamise tingimuste kohta ning esitada ka apellatsiooni kodanike õiguste rikkumise korral. Nagu Ukrinform teatas, evakueeriti teisel päeval Sumõ oblasti Krasnopili kogukonnast soomustranspordiga mõned kohalikud elanikud, kes olid varem keeldunud lahkumast.
15. Lühiuudised
Verstka poolt läbi vaadatud kohtuotsuste kohaselt tapsid ja sandistasid “SVO veteranid” venemaal peaaegu nelja sõja-aasta jooksul üle 1000 inimese. Nende käe läbi suri vähemalt 551 inimest ja veel 465 said raskelt vigastada. Üle poole hukkunutest olid endised sõjavangid, kes värvati armeesse. Üle 700 kohtuotsuse analüüs näitab, et üle 90% juhtudest pidasid kohtud leevendavaks asjaoluks kostjate osalemist SVO-s, samuti nende riiklikke autasusid, vigastusi ja veteranistaatust. Lisaks ei tunnistatud enamikul juhtudel alkoholi või narkootikumide tarvitamist raskendavaks asjaoluks. Verstka hinnangul võib tegelik kuritegude arv olla suurem, kuna garnisonikohtud on selliseid otsuseid vähem avaldanud.
NATO näeb Hiina ja venemaa vahel globaalset seost. Nad võivad samaaegselt rünnata nii Taiwani kui ka Euroopat, ütles NATO peasekretär Mark Rutte Bildile antud intervjuus.
21. detsembril leiti Rumeenias Argeşi Lerestii vallas asuvast metsast langevarjuga droon. Europoli ametiühingu teatel uurivad õiguskaitseorganid drooni omanikku ja seda, kuidas see metsa sattus. Kohalikud jahimehed avastasid puude vahel rippuva drooni umbes kell 10.40 ja teavitasid ametivõime. Politsei teatas väidetavalt asjaomastele ametivõimudele vajadusest viia läbi uurimine, et teha kindlaks, kuidas ja kust droon pärit oli. „Praegu pole teada, kas droon on seotud Ukraina konfliktiga. On kindel, et seda ei kasutanud piirkonnas asuva NATO baasi väed,” teatas Europol.
Tetatakse pingetest Berliini ja Pariisi vahel. Saksamaa püüdlus kasutada Ukraina jaoks 210 miljardit eurot külmutatud venemaa varasid blokeeriti vaikselt, kui Macron taganes, viidates juriidilistele ja rahalistele probleemidele. Prantsusmaa, keda koormavad võlad, takerdub oluliste ELi otsuste langetamise juures. 90 miljardi euro suurune Ukraina laen võeti vastu, kuid pinged püsivad.
Ukraina rahvasaadik ja viies president Petro Porošenko kommenteeris FP-5 Flamingo raketti, öeldes: „Need on olemas, aga nad ei taba sihtmärke. Nad näevad startides muljetavaldavad välja, aga tuginevad vanadele mootoritele minu loodud piiratud varudest. Flamingo töötab tõhusalt ainult koos Neptuuniga; üksi laseb see mööda.”
USA asepresident J.D. Vance kritiseeris Ukraina abi, öeldes: „Me aitame Ameerika pensionäre sotsiaalkindlustusmaksu kärpimisega, sest me usume oma vanemate austamisse, mitte kogu nende raha Ukrainasse saatmisse.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal