Eesti Jalgpalli Liit andis teada, et on 21. jaanuariks A. Le Coq Arenal kokku kutsunud erakorralise üldkogu, arutamaks Euroopa jalgpalliliidu UEFA jätkuvat Venemaa jalgpalliklubide rahastamist.
29. septembril 2025 sai Eesti jalgpalliliit kolmeteistkümnelt liikmesklubilt kirja nõudega kutsuda kokku erakorraline üldkogu. Kirjaga liitus hiljem veel kaks klubi.
Erakorralise üldkogu päevakorras on vastavalt kirja esitanud klubide soovile üks punkt: “EJL avalduse esitamine UEFA-le seoses Venemaa klubide rahastamisega ning Venemaa liikmelisusega UEFA-s”.
EJL-i põhikirja järgi kutsub erakorralise üldkogu kokku juhatus, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks kümnendik liikmetest, kirjutab alaliit kodulehel. Erakorraline üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa rohkem kui kaks kolmandikku liikmetest.
Teemaga seoses rõhutab EJL, et on sõja algusest nii sõnades kui tegudes Ukrainat toetanud ja olnud vastu Venemaa agressioonile. EJL-i sõnum on selge: Eesti eest, Ukraina poolt ja Venemaa agressiooni vastu. EJL on viimastel aastatel muu hulgas korraldanud Ukraina toetamiseks rahakogumise aktsioone, vabastanud Ukraina noored Eesti meistrivõistlustel osalemisel litsentsitasust, kohtunud Ukraina parlamendi delegatsiooniga ja aidanud Ukraina võistkondadel Eestit külastada.
FIFA kongressil oli EJL üks neljast alaliidust, kes hääletas vene keele FIFA ametlike keelte hulka lisamise vastu. 2022. aastal lisas Eesti kaitsevägi EJL-i riigikaitsjaid toetavate tööandjate nimekirja, tunnustades sellega EJL-i tegevust kaitseväe õppustel osalevate töötajate toetamisel, mis on jätkunud ka järgnevatel aastatel. Kui loos on Eesti koondised kokku viinud Valgevenega, on Eesti mängimisest keeldunud.