Mitmes piirkondlikus lennujaamas vähenes lõppeval aastal tuntavalt reisijate arv, reisijate arvu suutis kasvatada vaid Tartu lennujaam. Tallinna lennujaam regionaalsete jaamade käitajana ootab riigilt regionaalsete lennujaamade tuleviku osas selget visiooni.
Võrreldes eelmise aastaga on viiendiku võrra vähenenud Kuressaare ja veerandi võrra Kärdla lennujaama reisijate arv. Seda suuresti piletihinna tõusu tõttu.
Saartele on lennuühendus eluliselt oluline ja Hiiumaa vallavanema Hergo Tasuja sõnul teeb reisijate arvu langus murelikuks.
“Ta võib kutsuda esile selliseid seisukohti jälle, et meie lennuühendus on mugavusliin ja võib-olla seda ei oleks üldse tarvis. Meditsiinivajadusest lähtuvalt ei näe kuidagi, et oleks mõeldav, et meil lennuühendust ei oleks,” sõnas Tasuja.
Reisijate arv on langenud ka niigi väikese liiklusega Pärnu lennujaamas. Pärnu linnapea Kristel Voltenbergi sõnul üritatakse uuesti tööle saada rahvusvahelised lennud ning käimas on läbirääkimised Soome ettevõttega Redstone, mis esialgu tahaks hakata lendama Soome ja Rootsi.
“Olen nende esindajatega ka ise kohtunud. Redstone on olnud väga tihedas suhtluses Tallinna lennujaamaga, samuti ministeeriumitega. Nad on valmistanud ka esialgse äriplaani, mis vajab aga täpsustamist. Ma usun, et jaanuari keskel oleme juba targemad. Praegu oleme päris optimistlikud,” sõnas Voltenberg.
Teistest regionaalsetest lennujaamadest eristub Tartu, mis on sel aastal suutnud reisijate arvu tuntavalt kasvatada, seda eelkõige Finnari Helsingi liini tõttu. Et aga kõik regionaalsed jaamad vajavad investeeringuid, ootab Tallinna lennujaam riigilt pikka plaani.
“Tallinna lennujaamana ootab kõige rohkem riigilt strateegilist vaadet regionaalsete lennujaamade tuleviku osas. Kas neid on vaja, kui palju neid on vaja ja vastavalt sellele pikaajalist investeeringute plaani, sest need lennujaamad ajaga kuluvad. Sealne taristu vajab uuendamist ja selleks on vaja ka rahalisi vahendeid,” sõnas Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe.
Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu ütles, et kõik regionaalsed lennujaamad on erinevad ja mõne lennujaama üheaastane reisijate arvu vähenemine ei anna põhjust kohe midagi muuta. Salmu sõnul plaanib ministeerium uuel aastal analüüsida, kas ja mis muudatusi seoses regionaalsete jaamadega vaja oleks.
“Oleme võtnud eesmärgiks järgmise aasta esimesel poolaastal üle käia kõik meie kuus regionaalset lennujaama, vaadata, kuidas need toimivad, millised on vajalikud investeeringud ja vajadusel teha ka otsused, kuidas edaspidi neid regionaalseid lennujaamasid finantseerida. Täna toetab riik neid suurusjärgus 2,3 miljoni euroga,” sõnas Salmu.
Salmu sõnul on toetus regionaalsetele jaamadele riigi kulude kokkuhoiu tõttu viimastel aastatel vähenenud.