Šokolaadina kujundatud seinad jäävad paraku ainsaks positiivseks üllatuseks magusa vallast. Foto: Marko Külaots
Magustoiduks kuivatatud pudruplönn
Veidi ringi lonkinud, tabab mind klassikaline magusaisu. Maiustustepood Pekingis meenutab tuumasõja varjendit. Silmi kirjuks võtvates erksates pakendites pakutakse hermeetilises vaakumis nii seebimaitselist maiust kui kanakoiba. Kumbki ei meenuta toitu, pigem ajab hirmu peale. Kõik on säilitusainetest sedavõrd pungil, et lebaks siin vähimagi riknemisohuta ka pärast aatomipommi plahvatust.
Kuid meil on jonnakas plaan Hiina magusa kraamiga tutvust teha. Kui hull see tundmatu suhkrukraam ikka olla saab? Kirjud vaakumpakendid äratavad küll kahtlust, aga kühveldame kokku kuhja väiksemat sorti jubinaid. Kõik on isemoodi. Midagi ikka süüa sünnib!
Teenindus on omaette elamus. Meie vastas seisab tülpinud ilmega noormees, marmelaaditoru hammaste vahel tilpnemas. Samal viisil, hammaste vahelt, sülitab ta moosipritsmetega pooleks hiinakeelseid lühilauseid. Puhiseb siis demonstratiivselt. Fui – valged minu poes!
Ongi käes krabisevate pakendite avamise erutav hetk. Üks kotike on kuldse paelaga kokku seotud, väga peen. Lagedale tuleb täiendav fooliumümbris – pakendireostus siin maal ilmselgelt kellelegi muret ei valmista. Päeval nägime isegi kiletatud kingapaare. Fooliumist ilmub lagedale tumepunane rull. Lõhnab hästi. Millega on tegu? Mmm… maitseb nagu kuivatatud moos! Magus nagu vanakurat.
Teise kommipaki sisu on karamellistatud puuviljavarda miniversioon. Oleme neid toidutänavatel mitu päeva imetlenud, sest need näevad välja täpselt nii kenad, et maitsvad olla ei saa. Karamell kleepub hammaste külge ja suulakke, keskelt tuleb krabinal nähtavale tundmatu krimpsus vili, veel tulimagusam kui suhkrukest. Paari ampsuga on end lootusetuks maiasmokaks pidaval mekkijal süda täiesti paha! Aga meil on seda kraami veel suur kotitäis.
Edasi läheb asi aina hullemaks. Imeline – saad nautida roosimaitselist magusat seepi! Või kuidas oleks kuivatatud riisipudruplönn oatäidisega? Mingid järjekordsed puuviljad, mis vänges suhkrusiirupis ja karmil kuivatamisel oma kurva otsa leidnud. Ja nii edasi ja nii edasi. Aga korraga – ploom! «Ploomi nad vist ei ole suutnud ära rikkuda,» naerame. Kuid asjal on ka hea pool – kui ma ühel päeval tõesti otsustan magusasõltuvusest paraneda, sõidan tagasi Hiinasse!
Kes tunneb, et on jõululauas endale veidike liiga teinud, saab end lohutada – süüakse hullematki. Lugu ilmus Postimehes 2018. Taasavaldame selle pühade puhul täiendatud kujul.
Kaheksajala-vardad, mida väiksema isuga vennike näsiks nädal aega. Võib ka toorelt! Foto: Marko Külaots