Ferrero ja Alcaraz alustasid koostööd, kui tennisist oli vaid 15-aastane. Ferrero juhendamisel sai Alcarazist kõigi aegade noorim esireket ja ta võitis tema käe all 24 turniiri, nende seas ka kuus slämmiturniiri.

“Tänan sind, et täitsid minu lapsepõlveunistused. Alustasime seda teekonda, kui olin veel laps ning oled kogu selle aja mind saatnud. Olen iga sammu väga nautinud,” kommenteeris 22-aastane Alcaraz eelmisel nädalal ühismeedias.

Ferrero polnud lahkuminekut seni kommenteerinud, et nüüd andis ta intervjuu Hispaania ajalehele Marca. “Kõik tundus sujuvat. Vastab tõele, et kui aasta hakkab lõppema, tuleb teatud lepingulised asjad üle vaadata. Ja nagu iga uue lepinguga, vaatasime ka eelseisvale hooajale ning olid mõningad asjad, milles me ei nõustunud,” selgitas Ferrero, kes oli ka ise mängijana maailma esireket. “Nagu läbirääkimistel ikka, tüürib üks pool ühes ja teine vastupidises suunas. Carlose tiim hoolitseb selle eest, mis on tema jaoks parim, mina mõtlen sellele, mis on minu jaoks parim.”

“Me ei jõudnud teatud asjades üksmeelele. Võib-olla saanuks neid lahendada, kui oleksime koos maha istunud ja arutanud, aga seda ei juhtunud ja lõpuks otsustasime, et me ei jätka koostööd,” kirjeldas Ferrero. “Ja nii see läkski. Ma ei hakka nendest asjadest detailselt rääkima, aga me ei jõudnud üksmeelele ja seetõttu otsustasime laiali minna.”

Pärast nende koostöö lõppu on erinevates meediaväljaannetes – eriti mõistagi Hispaania omades – spekuleeritud, mis võis olla selle põhjuseks. Marca uuris Ferrerolt, kas mõni kõlakas oli tema jaoks ka häiriv. “See, mis puudutas rahalist poolt. Näitasin juba noorena välja, et raha pole minu jaoks kõige tähtsam asi,” lausus Ferrero. “On räägitud, et ma olevat muudkui rohkem ja rohkem raha nõudnud. Vastab tõele, et nad on alati näidanud üles suurt tänu, kui eriti algusaastatel, mil olin temaga nii tihedalt seotud, andsid nad mulle väga suure protsendi tema võidusummadest. Ja ma olen selle eest tänulik. Aga raha ei olnud üks probleemidest ega ka põhjus, miks ma selles projektis kaasa tegin.”

Meedias on ühe võimaliku põhjusena välja toodud ka see, et väidetavalt tahtis Ferrero, et Alcaraz treeniks ainult tema akadeemias, tehes niimoodi akadeemiale reklaami, aga Alcaraz tahtis treenida oma kodulinnas endanimelises akadeemias, mida veab tema isa. “Arusaadav, et Carlos alles alustab selles maailmas ja nad tahavad luua tugevat akadeemiat, see on loogiline. Aga me pole kunagi mõelnud, et meie vahel on rivaalitsemine,” pareeris Ferrero. “Ma ei nõustu mõningate asjadega, mis on välja käidud – näiteks see, et ma olevat teda sundinud, et ta peab Villenas käima ja et tema pidi minu plaanidega kohanema. See ei vasta tõele. Viimase paari aastaga hakkasime tasapisi mõistma, et Carlos tahab rohkem aega kodus veeta. See tähendas, et meie pidime temaga kaasa liikuma. Pakkusime minu akadeemiat treeningpaigaks, kui seda oli vaja, aga see polnud kunagi kohustus.”

Ferrero avaldas, et kui ta otsustas, et ei kirjuta uuele lepingule alla, ei rääkinud ta Alcaraziga otse ega öelnud talle ise, et ei jätka tema treenerina. “Rääkisin temaga eelnevalt, et küsida, kas ta on kõigega kursis, ja ta ütles, et on. Ja sealt alates rääkisin nende inimestega, kellega oli vaja rääkida,” selgitas ta. “Jätsin tema sellest välja, sest sain aru, et ta juba teadis, mis toimub. Kui kokkuleppele ei jõuta, seisab tema tiim tema eest ja mina seisan enda eest. See on ka normaalne, muidugi on ta enda poolel.”

Kuigi Ferrero lahkus tiimist, jätkab treenerina Samuel Lopez, kes on ka Ferrero akadeemia treener. “Minust olnuks isekas öelda talle, et ka tema lahkuks. Carlosega olemine on justkui preemia kogu selle töö eest, mis ta on aastatega teinud, nii minu akadeemias kui ka nende mängijatega, keda ta on tuuril juhendanud,” ütles Ferrero.

Ferrero tunnistas, et lahkumine on tema jaoks väga valus olnud. “See suhe, mis mul temaga on, on lähedane, tugev, aastatega ehitatud. See, et ta sellega leppis, nõuab harjumisaega. Aga nüüd oleme lõpule palju lähemal. Tuleb püüda elus uus lehekülg keerata ja sellega parimal võimalikul viisil toime tulla,” arutles Ferrero.

“Ma arvan, et meil mõlemal on vaja aega, et sellest lahkuminekust üle saada. See pole lihtne. Mul on praegu väga valus. Selliseid suhteid ei lõpetada üleöö, peab olema leinaperiood,” jätkas ta. “Kujutan ette, et ka see teeb haiget, kui näen teda turniiridel mängimas. Ma arvan, et see kõik võtab aega.”

“Muidugi ma ei sulge lõplikult seda ust. Arvestades seda suhet, mis meil on olnud, poleks ukse lõplik sulgemine mõistlik – ei tema ega tema tiimiga. Tahan sõbralikult lõpetada,” lisas Ferrero. “See, et me teatud asjades üksmeelele ei jõudnud, ei tähenda, et me pole enam sõbrad või et me ei saa enam hästi läbi. Soovin Carlosele kõike head ja usun, et tal on potentsiaali saada aegade parimaks tennisistiks. Olen seda varemgi korduvalt öelnud. Ja isegi kui mina enam temaga ei tegele, on tema ümber inimesed, kes teda sel teel abistavad.”

“Arusaadavalt on see kõigi jaoks olnud äärmuslik muutus ja kohanemine pole lihtne. Minu jaoks pole see loomulikult sugugi meeldiv aeg. See oli pikaajaline suhe, mille jooksul elasime läbi erinevaid situatsioone ja meie vahel tekkis sügav side. Meil tekkis treeningutel emotsionaalne side ning kõiki olulisi hetki turniiridel kogesime väga intensiivselt. Ja nüüd on see kõik sassi löödud,” tõdes Ferrero.

“Panin sellesse projekti oma südame ja hinge, panustasin meeletult aega, vaeva ja pühendumist. Kokkuvõttes olen selle kogemuse eest äärmiselt tänulik,” lisas ta. “Minu kogemus Carlose treenerina on olnud väga positiivne. Mul oli õnn töötada kellegagi, kes on võimeline erakordselt kiiresti kõike õppima. Arvan, et oleme mõlemad tänulikud, et üksteist leidsime.”