Ida-Viru maakonna üks põhiprobleeme, mis mõjutab kõiki eluvaldkondi, on elanike arvu kahanemine viimase kolme kümnendi jooksul rohkem kui 200 000 elanikult umbes 130 000 elanikuni.
Kui algul oli rahvastiku vähenemise põhjus suur väljaränne, siis nüüd mõjutab rahvaarvu vähenemist üha enam negatiivne loomulik iive ja eakamate inimeste osakaalu suurenemine.
See seab suuri väljakutseid ettevõtlusele ja elukeskkonnale. Ühelt poolt jääb vähemaks kliente ja nad vananevad, teiselt poolt süveneb tulevikus tööjõupuudus. Teenuste nõudlus nihkub üha enam eakate vajaduste suunas, mis omakorda survestab nooremaid põlvkondi otsima elukohti, kus neile sobivaid võimalusi on rohkem.
Maakonna ja ka riigi keskvalitsuse ees on küsimus, mida edasi teha, et seda protsessi pidurdada ja püüda sellist tendentsi muuta. Pelgalt lootmine, et kohalikud noored tagasi tulevad, enam olukorda ei päästa. Juurde on vaja nii-öelda värsket verd.
Lisaks on ümbritsevas maailmas toimumas viimase kolme-neljakümne aasta murrangulisimad sündmused. Geopoliitika on taas päevakorral ning meie idanaabri valla päästetud agressioonisõda Ukraina vastu ja hübriidsõda Euroopa Liidu riikide vastu vormib meie tulevikku väga karmi käega. Meil endil selle mõjutamiseks hoobasid ei ole, kuid kohanemiseks peame ennast kokku võtma.
Idapiirile langenud uus raudne eesriie on pannud kinni tootmisettevõtete toorainekanalid ja turud ning teenuste sektorile kliendivoo Vene turistide näol. Mis edasi saab, ei ole teada, kuid igasugune lahendus omab selget mõju maakonna käekäigule. Lootust annab Euroopa Liidu initsiatiiv piirialade toetamiseks, kuid selle täpsem sisu on veel ebaselge.