1400. sõjapäev. Paavst: Venemaa lükkas tagasi palve jõulurahuks | Välismaa

Kaks politseinikku hukkus Moskvas öises plahvatuses, kui nad üritasid peatada kahtlast isikut, teatas Venemaa uurimiskomitee kolmapäeval. Välismeedia andmetel hukkus plahvatuses veel üks inimene.

Plahvatus toimus selle koha lähedal, kus varem sel nädalal tapeti üks Vene kindral.

“Lõhkeseadeldis plahvatas, kui politseinikud lähenesid kahtlusalusele, kes oli nende ametiauto lähedal,” seisis raskeid kuritegusid uuriva komitee avalduses.

Varasemas Telegramis tehtud avalduses öeldi, et uurijad vaatavad sündmuskohta üle ning viivad läbi ekspertiise, sealhulgas meditsiinilist ja lõhkeaineekspertiisi.

Vene televisioonis edastatud piltide kohaselt piirati ala sisse ning seal oli suur politseijõudude kohalolek. Tunnistajate sõnul toimus plahvatus umbes kell 1.30 öösel.

Plahvatus toimus selle koha lähedal, kus esmaspäeval hukkus kindralleitnant Fanil Sarvarov lõhkeseadeldise tõttu, mis oli paigutatud tema pargitud auto alla.

Sarvarov oli Venemaa kindralstaabi väljaõppeosakonna ülem.

Pärast seda, kui Moskva 2022. aasta veebruaris oma väed Ukrainasse saatis, on Kiievit süüdistatud mitmetes Vene sõjaväeametnike ja Kremli-meelsete tegelaste vastu suunatud rünnakutes nii Venemaal kui ka okupeeritud Ukraina aladel.

Kiiev on võtnud vastutuse mõne rünnaku eest, kuid ei ole esmaspäevast intsidenti kommenteerinud.

Venemaa ründas Ukrainas Harkivi lähedal asuvat soojuselektrijaama, surma sai üks ja kannatada 11 inimest, teatas Harkivi linnapea Ihor Terehhov.

“Vaenlane korraldas sihitud rünnakute seeria Harkivi lähedal asuvale soojuselektrijaamale,” kirjutas Terehhov, märkides, et rünnaku tagajärjel langes elektrivõrgus pinge, see aga mõjutas omakorda soojavarustust ja ühistransporti.

Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sõnehubov märkis omakorda, et Vene rünnakus sai viga 11 inimest.

Ta ütles, et kannatanud toimetati haiglasse.

“Transporditöötajad juba tegutsevad, et olukorda stabiliseerida. Metroo töö on taastatud. Harkivenerho rakendas elektrikatkestusi. Ma palun teilt mõistvat suhtumist. Tähtis on usaldada spetsialiste, kes teevad oma tööd äärmiselt rasketes tingimustes,” lisas Terehhov postituses.

Harkivi metroo töö seiskus rünnaku tagajärjel pooleks tunniks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi jõululaupäeval rahvale pöördumise, kus ütles, et traditsioonilise uskumuse järgi on jõuluööl taevas avatud ning ukrainlased saavad esitada ühe soovi.

“Et ta kaoks, võib igaüks endamisi mõelda,” ütles Zelenski, viidates Venemaa juhile Vladimir Putinile, “kuid kui me pöördume jumala poole, siis loomulikult palume me midagi suuremat.”

“Me palume rahu Ukrainale. Me võitleme selle eest. Ja me palvetame selle eest. Ja me väärime seda,” lausus Zelenski.

Zelenski sõnul loodab ta, et headus ja tõde võidavad. “Et saab olema rahu võit. Ja oleme meie ja on Ukraina,” ütles ta.

Ukraina relvajõud teatasid, et nad ründasid Venemaal Tuula Jefremovis oblastis asuvat sünteetilise kautšuki tehast ning meredroonide ladu okupeeritud Krimmis.

Ukrainlaste teatel toodetakse Jefremovi tehases komponente Vene sõjatööstusele, näiteks rakettidele.

Vene õhukaitseüksused lasid kolmapäeva jooksul alla 16 Moskva suunas liikunud drooni, ütles Moskva linnapea Sergei Sobjanin. Tõrjetööd tehti umbes 17 tundi, lisas ta.

Droonioht sundis ajutiselt töö peatama kaht Moskva neljast peamisest lennujaamast.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel lasti viimase ööpäevaga alla 172 Ukraina drooni.

Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus FSB teatas kolmapäeval, et nende töötajad hoidsid ära terrorirünnaku Transnefti naftatehases Tjumeni oblastis.

Kui kahtlusalune leiti, hakkas ta kinnipidamisel vastu ning ta neutraliseeriti tulevahetuses, lisas FSB.

Venemaa toetatud kohus okupeeritud Ukrainas mõistis kolmapäeval Colombia kodaniku 19 aastaks vangi Ukraina ridades võitlemise eest.

Venemaa peaprokuratuur ütles, et Moskva kontrolli all oleva Donetski oblasti ülemkohus mõistis Oscar Mauricio Blanco Lopezi vangi.

Peaprokuratuuri teate järgi saabus 42-aastane mees Ukrainasse 2024. aasta mais ja astus Ukraina relvajõududesse. Ta langes venelaste kätte vangi sel kuul.

Eelmisel nädalal mõistis sama kohus 13 aastaks vangi ühe Suurbritannia kodaniku, kes oli võidelnud Ukraina poolel.

Ukraina relvajõud saavad tänavu kokku kolm miljonit FPV-drooni, mis on pea 2,5 korda rohkem kui aasta varem, ütles Ukraina kaitseminister Denõs Šmõhal.

Ukrainal on eesmärgiks suurendada armee tarbeks kodumaist toodangut. “Mehitamata süsteemide roll lahinguväljal kasvab ja seepärast on innovatiivse sõjatehnika tootmine meie jaoks kõige olulisem,” lausus Šmõhal, kelle sõnul on enamik Ukraina relvajõudude droonidest kodumaine toodang.

Paavst Leo XIV kutsus üles jõulupühal sõlmima ülemaailmset vaherahu, kuid Venemaa lükkas palve tagasi. “Ma kordan oma palvet kõigile hea tahtega inimestele austada rahupäeva – vähemalt meie päästja sünnipühal,” ütles Leo teisipäeval ajakirjanikele oma residentsis Rooma lähedal.

Venemaa on korduvalt tagasi lükanud üleskutsed relvarahuks Ukraina sõjas, öeldes, et see annaks Kiievile vaid sõjalise eelise. Paavst ütles: “Asjade hulgas, mis mind väga kurvastavad, on asjaolu, et Venemaa on ilmselt vaherahu taotluse tagasi lükanud.”

Viidates konfliktidele üldiselt, ütles Leo: “Ma loodan, et nad kuulavad mind ja kogu maailmas on 24 tundi rahu.”

Ukraina droonirünnakus Venemaa Belgorodi oblastis hukkus üks inimene ja sai vigastada kolm, teatas kohalik kuberner Vjatšeslav Gladkov teisipäeva hilisõhtul.

Tema sõnul hukkus üks ja sai vigastada üks inimene, kui auto Nova Tavolžanka külas, mis piirneb Ukraina Harkivi oblastiga, jäi rünnaku alla.

Teine vigastada saanud inimene sai Šebekino linnas, väitis Gladkov, lisades, et piirkonnas sai kahjustada mitu sõidukit ja maja.

“Graivoroni linnas said drooni plahvatuse käigus vigastada naine ja 13-aastane poiss,” lisas ta.

Ukraina sõjavägi pole rünnakut veel kommenteerinud.

Kiiev ründab regulaarselt Venemaa sõjaväe sihtmärke, et vähendada Moskva võitlusvõimet.

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 200 370 (võrdlus eelmise päevaga +1090);

– tankid 11 449 (+3);

– jalaväe lahingumasinad 23 796 (+4);

– suurtükisüsteemid 35 376 (+45);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1579 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 1263 (+0);

– lennukid 434 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 94 197 (+1031);

– tiibraketid 4107 (+34);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 71 125 (+159);

– eritehnika 4029 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.