Ka linnaruumi planeerides peame arvestama rohkem ligipääsetavuse küsimusega. Lisaks linnavalitsusele peavad seda silmas pidama korteriühistud, sest meil on enamjaolt paneelmajad ilma liftideta, mis tekitab eakatele suuri liikumisprobleeme.
Loomulikult on igale probleemile olemas lahendus, mis negatiivseid mõjusid pehmendab või hoopis kasu toob. Näiteks elanikkonna vananemine motiveerib meid rohkem pingutama selleks, et panustada tehnoloogia arengusse − automatiseerimisse. Vananev elanikkond on soodustanud üle Eesti hooldekodude teket, iseäranis Ida-Virumaal, kus on rohkem sobilikke hooneid ning samuti sobivaid hooldustöötajaid, mis vähendab veidi töötuse määra.
Alles paar nädalat tagasi müüsime oma vana lastekoduhoone, mida arendajad soovivad samuti hooldekoduks teha, ning see trend jätkub.
Ida-Virumaa jaoks on võtmeküsimuseks, mis saab Ukraina sõjast ning millal võiks tulla rahu, mis võiks soodustada maakonna rolli Euroopa Liidu ja Venemaa/Aasia kaubaväravana. Kuigi kaubavahetus on teinud arusaadavalt vähikäiku, võidavad tulevikus ennekõike need ettevõtjad, kes on Ida-Virumaal juba kohal või tulevad siia investeerima.
Kui me räägime Ida-Virumaast kui Euroopa tupikteest seoses praegu suuresti suletud piiriga, siis see pole päris õige. Nimelt on ainult Ida-Virumaal võimalik saada osa eurorahastusest, mida teistes Eesti maakondades ei ole. Lisaks õiglase ülemineku fondile plaanib Euroopa Komisjon uusi rahastamise meetmeid Euroopa Liidu idapiiril asuvatele regioonidele, sealhulgas Ida-Virumaale, ning need suure tõenäosusega ka tulevad.
Rääkida tupikteest logistilises võtmes pole samuti õige, kuna maakonnal on olemas korralik raudteeühendus, suur Sillamäe sadam, mis ühendab meid terve maailmaga, rääkimata maanteevõrgust. Ida-Virumaa investeeringute agentuuril on plaanis arendada ka Narva lennujaama, mis aitaks investoritel kergemini piirkonda jõuda.
Tegelikult on maailm muutunud järjest väiksemaks ning tuleks mõelda rohkem globaalselt. Mina ennustan Ida-Virumaale suurt tulevikku − viie ja kümne aasta pärast näeme, kuidas see “Eesti teemant” on juba märksa lihvitum ja säravam.
Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt, tere tulemast Ida-Virumaale!
Artikkel ilmus 20. detsembril Põhjaranniku ajakirjas Ida-Virumaa Homme.