USA väljaanne New York Times kirjutab Eesti kongressisuhete esindaja Karl-Gerhard Lillest, kelle ülesanne on teha Eesti nähtavaks USA seadusandjatele. Kapitooliumil tuntakse teda Ühendriikide lipu värvides pintsaku ja filmiga “Visa hing” seotud naljade järgi.
“Eestlastele meeldib oma armastust Ameerika vastu avalikult välja näidata,” alustab Lille vestlust, kui mõne seadusandjaga kohtub.
Silmatorkav riietus on osa tema strateegiast teha Eesti USA seadusandjate jaoks nähtavaks ajal, mil president Donald Trumpi administratsioon on Euroopast kaugenemas. Taskud täis kodumaist kommi ja hulgaliselt fakte Eesti tihedatest sidemetest Ameerika Ühendriikidega, veedab Lille oma päevi Kapitooliumil, püüdes riigile uusi sõpru leida.
New York Times märgib, et erinevalt mitmest teisest Euroopa kolleegist saadab Lillet edu. Washingtonis veedetud aja jooksul on ta aidanud värvata Balti toetusrühma (Baltic Caucus) üle 70 esindajatekoja liikme ja kümmekond senaatorit, kellest paljud liitusid sel aastal. Alles eelmisel nädalal allkirjastas Trump iga-aastase kaitsepoliitika seaduseelnõu raames kaks Balti riikide julgeoleku jaoks olulist sätet.
33-aastane Lille kasvas üles Rakveres ning USA kultuur ei jäänud temast kaugeks. Ta käis lapsena Metallica kontserdil, tema pere sõitis Fordidega ning jõulude ajal kogunesid teleri ette “Visa hinge” filme vaatama – Lille kinnitas New York Timesile kui ka kongresmenidele, et tegemist on Eestis jõulutraditsiooniga.
Suheldes seadusandjatega hoidub Lille poliitikast ja alustab oma veenmistööd isiklikumalt tasandilt.
Möödunud kolmapäeval kandis ta oma tavapärasest Ameerika lipuga pintsakut, mille all kandis “Visa hinge” jõulukampsunit, jagas esindajatekoja liikmetele jõulukingitusteks isetehtud filmiplakateid.
Tennessee vabariiklane Tim Burchett peatas ta, et uurida Lille kampsunit, millel ilutsesid filmist tuntud sõnad “Yippee Ki Yay Merry Christmas” ja sigaretti suitsetav Bruce Willis. Lille rääkis talle eestlaste kombest jõulude ajal “Visa hinge” vaadata.
Lille on kongressi liikmete seas tuntuks saanud.
“Alati, kui kohtan inimesi Kapitooliumilt, leidub keegi, kes ütleb mulle mitte ainult, et nad teavad Karli, vaid et nad armastavad Karli,” ütles tema ülem, suursaadik Kristjan Prikk.
Kolmapäeval jagas Lille esindajatekoja büroohoonete koridorides jõulukingitusi, vesteldes mõlema partei töötajatega ja pakkudes neile kommi.
“Kui selles maailmas oleks rohkem Karle, oleks see maailm parem paik,” ütles Nebraska vabariiklase Don Baconi kantseleiülem Mark Dreiling.
“See mees hoiab üksinda üleval USA-Eesti suhteid,” naljatas California demokraadi Jim Costa abi John Lynch pärast seda, kui Lille oli talle paar kommi andnud.
Lille töö pole aga vaid lust ja lillepidu. Samal ajal kui seadusandjad ja nõunikud koostasid eelmisel nädalal vastu võetud 900 miljardi dollari suurust kaitsepoliitika eelnõu, saatis Lille enda sõnul e-kirju 2000 nõunikule mõlemas kojas. Tema sõnum oli selge: toetage Balti julgeolekualgatust (Baltic Security Initiative) ja nõudke USA vägede minimaalset kohalolekut Euroopas.
“Mul on suhelda 535 [kongresmeni] kabinetiga,” ütles Lille ja lisas, et tema eesmärk on öelda neile kõigile isiklikult: “Hei, me oleme olemas. Me oleme päris lahedad. Olge meie sõbrad, sest meie oleme teie sõbrad.”
Balti julgeolekualgatus – mitme miljoni dollarine programm, mis toetab Eesti, Läti ja Leedu kaitset Venemaa vastu – ning mandaat hoida Euroopas regulaarselt vähemalt 76 000 USA sõdurit on eriti olulised Eestile, kes võõrustab sadu USA sõdureid ja on valvas Venemaa sissetungi suhtes.
Mõlemad sätted jõudsid kaitseseadusesse. See kajastab Atlandi-ülestes suhetes erinevat lähenemist kui Valge Maja riiklik julgeolekustrateegia, mis Euroopa liidreid kritiseeris.